Koldeline juusteväljalangemine

Koldeline juusteväljalangemine

Koldeline juuste väljalangemine (Alopecia areata)

Koldeline juuste väljalangemine ehk koldeline alopeetsia – haigus, mis algab alati üksikute ümarate juusteta kollete tekkimisega, tavaliselt juustega kaetud peanahal.

koldeline alopeetsia

Haiguse põhjused

Koldelist juustekadu peetakse nahaga pirduvaks autoimmuunhaiguseks. Arvatakse ka, et haiguse tekkes võib olla osa geneetilisel eelsoodumusel. Ka emotsionaalset stressi on kahtlustatud ühe põhjustajana, kuid tõendid selles osas on üsna nõrgad.

Arvatakse, et haiguse tekkes osalevad immuunsüsteemi rakud, mis püüavad hävitada juuksekarvu, pidades neid ekslikult võõraks allergeeniks või “märklauaks”. Juuksefolliikuli ümber kogunevad lümfotsüüdid, mis „arestivad“ anageenfaasis oleva karvanääpsu, mille tõttu karvafolliikul läheb üle puhkefaasi ja karv irdub. Kui lümfotsüüdid folliikuli ümbert taanduvad, hakkab karv jälle kasvama.

Haiguspilt

Tavaliselt tekib üks või mitu juustevaba laiku. Laigud on ümarovaalsed, selgepiirilised. Nahk on puhas või on näha heledaid udemeid.  Haiguse algfaasis on kerge nahapunetus, puudutamisel on nahk hell. Ägedas faasis võib inimene tajuda nahasügelust või hellust, kolde servas on juuksed kergesti eemaldatavad. Üksik kolle võib paraneda mõne kuuga, kuigi samal ajal võivad põhikoldest eemal tekkida uued kolded. Karvade kaotuse kiirus on eri juhtudel erinev. Mida suuremalt alalt juuksed korraga välja langevad, seda tõenäolisem on täieliku kiilanemise teke.

Kiilasuse periood on väga erinev. Periood võib kesta vaid mõned kuud, kuid ka 1-3 aastat. Vähetõenäoline on karvade uuesti kasvama hakkamine, kui kiilanemine on kestnud üle kolme aasta. Kõige vähetõenäolisemad olukorrad, kus juuksekasv võiks taastuda, on alopecia areata universalis ja alopecia totalis.

Ulatusliku alopeetsiaga võivad kaasneda küünte muutused (küüned muutuvad ebatasasteks).

Ravi:

Kahjuks ei ole haiguse vastu ega ka uute laikude vältimiseks ühtegi usaldusväärset imeravimit, kuid õnneks kasvavad karvad tavaliselt ise tagasi. Kasutatavad ravimid stimuleerivad karvade kasvu, kuid nad tõenäoliselt ei mõjusta haiguse loomulikku kulgu. Ravi lõpetamise järgselt on sagedased uued ägenemised. Paremini alluvad ravile väiksemad (alla 50% haaratust) ja alla 1 aasta kestnud kolded, suhteliselt kehvemini laigud kukla piirkonnas ja kõrvade taga.

Juuksekasvu kiiremaks stimuleerimiseks sobib kõige paremini naistele: Cellagen juuksekasvu vedelik (VAATA SIIA) ning meestele: Numinox juuksekasvu vedelik (VAATA SIIA)

Anoreksia ja juuste väljalangemine

Anoreksia ja juuste väljalangemine

Anoreksia ja juuste väljalangemine

Anoreksia või mistahes toitumishäirega kaasneb enamasti ka juuste väljalangemine. Niigi väga habras enesekindlus saab järjekordse hoobi. Kahjuks ei ole sinna midagi parata, sest organism kasutab vitamiine ja mineraalaineid ennekõike elutähtsate organite töös hoidmiseks. Kuna juuksed ei ole eluliselt kõige olulisemad, siis toitainete puudusel jäävad nad vaeslapse ossa.

Organismis toimuvad protsessid on pikaajalised, näiteks ka rakkude uuenemine võtab aega 28-32 päeva. Juuste väljalangemine, kui ka juukse struktuuri muutused ei pruugi kohe avalduda, kui satume pingelisse olukorda või eluperioodi. See võib ilmneda isegi 4-6 kuud hiljem peale seda, kui me oleme juba oma igapäevases elurütmis tagasi.

Kuigi näljutamise järel on juuksed jäänud hõredamaks, on võimalik juustekasvu taastada, kui toitumine saab korda. Juuksed kasvavad ühes kuus u 1-1,3 cm, sellepärast pole alguses justkui näha, et juuksed uuesti kasvama on hakanud. See võtab lihtsalt aega ja nõuab ootajalt kannatlikkust.

Kui toitumine on kontrolli alla saadud, tasub juuste kasvu ergutamiseks ka kaasa aidata. Väga hea on teha umbes viis minutit päevas massaaži peanahale. See ergutab vereringet ning juuksesibulad saavad paremini toitaineid kätte. Lisaks on suurepärane juustekasvu turgutaja Cellagen juuksekasvu vedelik, selle kohta leiad rohkem infot SIIT

Trihholoogiakeskuses teeme me ka erinevaid hooldusi, mis aitavad uutel juustel kiiremini kasvada. Kõige tähtsam on aga leida taas üles usk endasse ning nautida oma elu ning välimust. Iga naine on ilus!

Kas ma jään kiilaks?

Kas ma jään kiilaks?

KÜSIMUS:

Olen 22 aastane .Mul on selline probleem: juuksed hakkasid välja langema väga suures koguses,ennem mul olid väga tugevad ja paksuehutusega juuksed,aga praegu nad muutusid õhukeseks ja kui tõmbad välja ,tuleb see  ilma juurteta ja väga  lihtsalt.Ja kammimine muutus globaalse probleemiks, sest igakord kardan puutuda oma juuksed.

Mõnikord pea sügeleb ja peas kõõm ka. Vere analüüs tehtud – pole midagi. kas ma jään kiilaks?ma ei asu praegu eestis ja ei saatulla dermatoologi juurde, kuidas ma saaksin aega päästa? tänan.

VASTUS:

Iga päev langeb meil välja u 50-100 juuksekarva. Periooditi võib langeda ka kuni 150. Pesemise ajal tuleb juukseid isegi kuni 200.

Juukse struktuuri ja paksuse saame me sündides kaasa oma vanematelt. Seda me muuta ei saa. 50-ndaks eluaastaks kaotame me 30% oma juustest ja see protsess algab 20-ndatest. Elu jooksul võib ka juukse struktuur muutuda. Kui juuksed tulevad ära ilma karvasibulata, siis nad murduvad. Murdumise põhjuseid võib olla mitmeid. Murdumist soodustab juuste keemiline töötlemine, nii keemiliste lokkide tegemine kui värvimine, eriti blondeerimine.

Juustele elustamiseks sellises olukorras võiks kasutada spetsiaalseid tooteid. Näiteks Tricoderm ravisarjas on vitamineral ampullid, mis annavad juustele jõudu välispidiselt.

Liigne kuuma õhuga föönitamine või sirgendamine kuivatab juukseid ja seega teeb neid hapramaks. Sellisel juhul peaks kindlasti kasutama kuumakaitset ja seadistama fööni jahedama õhu peale.

Kammimist me vältida ei saa ja pole mõtetki. Vältima peaks aga liigset kammimist ja juuste “rebimist” kammimise ajal. Märgade juuste kammimisel kasutada harvade piidega kammi. Pusade lahti kammimiseks ja juukse struktuuri parandamiseks on olemas erinevaid seerumeid. Juuste struktuuri muutus ja väljalangemine on seotud meie eluviisiga, kasutatavate ravimitega, eaga, stressiga ja ka hormoonidega. Põhjuste leidmiseks soovitan  vaadata üle oma elustiil, harjumused, praegune elu-olu.

Juuste väljalangemist võib põhjustada närvipinge (ka alateadlik, nt eksamisessioon, kontrolltöö, ettekanne, tähtajalised kohustused, pingelised suhted kollektiivis jne), mis võib olla muidugi ka sügelemise põhjuseks.

Samuti ootamatud elumuutused ja isegi sellised, mida me ei oskakski närvipinge põhjustajateks pidada (omaette või teise kohta- teise riiki elama asumine, iseseisva elu alustamine, töökoha muutus, lähedase inimesega juhtunud õnnetus, lahku minek jne).

On olukordi, kus meil on elus mingil lühikesel perioodil suur pinge ja siis see möödub. Juuste väljalangemine sellises olukorras võib ilmneda isegi 2-4 kuud hiljem, kuigi igapäevane elurütm on juba tagasi ja mingit põhjust juuste väljalangemiseks justkui polekski.

Juuste väljalangemist võivad põhjustda ka hormoonpreparaatide tarbimine, nt beebipillid, või nende ära jätmine. Palju sõltub inimesest endast, tema pingetaluvusest ja organismi üldisest seisundist. Stressoritest vabanedes üldiselt ka juuste väljalangemine normaliseerub : ) Põhiline on olla ise rõõmus ja mitte liigselt muretseda.

Hea vereringe (eelkõige peas) on juuste kasvu seisukohast üks olulisemaid tegureid, sest tänu vereringele toimub toitainete transport juuksesibulasse ning juuksejuur saab vajalikud toitained kätte just sealt. Veresooned aga, mis juuksesibulasse toitaineid transpordivad, on läbimõõduga 0,003 mm. Seepärast on väga tähtis olla füüsiliselt aktiivne ning viibida palju värskes õhus. Verega transporditakse ka eluks nii vajalikku hapnikku.

Kasuks tuleb hobidega tegelemine ja aja maha võtmine puhkuseks. Kui naudite elu, siis on Teie organism tugev ja kui organism on tugev, siis on ka juuksed tugevad. Juuste tervis algab peanahast, kust juuksed kasvama hakkavad. Oma olulist rolli mängib seejuures ka välispidine juuksehooldus.

Juukseid peaks pesema vastavalt vajadusele. Isegi siis, kui Te seda teha ei taha, sest juukseid tuleb siis väga palju. Kuid pesemise ajal tulebki rohkem juukseid. Pesemine puhastab nahapoorid, et seega soodustada juuste normaalset kasvamist.

Pesema peaks 2-3 korda nädalas. Šampooni masseerige õrnalt väikene kogus peanahale, loputage pea ja siis korrake protseduuri. Šampooni eraldi juustele panema ei pea. Juuksed saavad puhtaks šampooni vahust ja šampooni väljaloputuse veest. Ka eraldi juuste pesemine šampooniga kuivatab neid ning aitab kaasa võimalikule murdumisele. Peanaha sügelemise vältimiseks peab vältima liiga tugevatoimeliste šampoonide kasutamist ja kuuma veega pesemist.

Palsam on mõeldud vaid juustele et neid toita ja kaitsta väliskeskkonna mõjude eest järgmise pesukorrani. Peanahale sattunud palsam ajab pea sügelema ja ummistab peanaha poore, aidates sellega kaasa juuste väljalangemisele. Juustele võiks teha ka maski u 2 korda kuus.

Kui peanaha sügelust põhjustab aga kõõm vm tõsisem probleem, siis peaks kasutama juba ravitooteid.

Lisaks võiks vaadata üle oma toidulaua, süüa regulaarselt ning kõike.

Täisväärtuslikku segatoitu tarbiv inimene ei vaja lisaks vitamiine ega toidulisandeid. Ka pole hea neid pidevalt tarbida. Teie olukorras soovitaks aga teha küll kuuajalise kuuri just juustele mõeldud vitamiinidega (mitte need, mis mõeldud küüned-nahk-juuksed), nt Tricovit vitamiinid, mis on väga looduslikud ja kui mõnda komponendi on organismis juba piisavalt olemas, siis üleliigsed tulevad lihtsalt neerude kaudu välja.

Juustele on olulisimad vitamiin B (liha, piim, munakollane, kala), eriti biotiin (leidub rohkesti näiteks maksas ja munas) ja foolhape (rohelistes taimedes, ubades). Oomega-3 (tuunikala, lõhe) rasvhapped on vajalikud, et tagada toitaine varustus juuksesibulas.

Sügelust võib põhjustada ka liiga kuiv nahk. Kuivuse vastu organismis aitab see, kui juua päevas piisav kogus vett. Talviti me seda eriti ei tee, kuid siiski peaksime.

Eestisse tagasi jõudes ootame Teid ka Trihholoogiakeskusesse, kus saab teha põhjaliku peanaha uuringu mikrokaameraga. Sellisel juhul näeb meie trihholoog ära, kui tõsine probleem on ja oskab anda Teile parimat nõu ja vajadusel soovitada ka ravi.

Peanahk teeb muret?

Peanahk teeb muret?

Peanahaprobleemi korral ei tasu ise endale diagnoosi panna

 

Kui pea sügeleb ja seda kratsides lendleb valgeid ebemeid, ei tasu kiirustada mitte poodi või apteeki kõõmavastast šampooni ostma, vaid tuleks külastada hoopis trihholoogi, sest peale kõõma võib peas ebamugavustunnet tekitada hoopis miski muu.

Millised on tavalisemad peanahaprobleemid, annab ülevaate Trihholoogiakeskuse vanemtrihholoog Liina Kiisa.

Suur osa viimasel ajal Trihholoogiakeskusesse pöördunud inimestest tuleb abi otsima kõõma vastu, lähemal uurimisel on aga selgunud, et osal neist vaevab peanahka kõõma asemel hoopis kuivus, seborroiline dermatiit, psoriaas või väikestel lastel ka peaseen. Vahel võib tegemist olla ka kontaktdermatiidi ehk nahapõletikuga, mille on põhjustnud mõni nahale sattunud ärritav aine või allergeen.

Ka liiga kuiv peanahk kipub sügelema ja kestendama, liiga kuivaks võivad selle muuta näiteks kanged hooldusvahendid, liiga sage pea pesemine ja föönitamine, pakaseline või vastupidi, kuum õhk.

Seborroilise dermatiidi ehk nahapõletiku korral tekivad peanahale roosakad ketendavad ja sügelevad laigud, sageli on probleemi põhjuseks nahal elava pärmseene (malassezia furfur) liiga kiire paljunemine. Haigus kipub ägenema talvel, kui naharakkude kiiret paljunemist pidurdavat UV-kiirgust on vähe, halvasti mõjuvad ka üldine stress, mõni viiruslik või bakteriaalne nakkus.

Peanaha psoriaasi puhul on katt hallikamat värvi ja paksem, haigus kipub olema krooniline.

Sageli on kaebuste põhjustajaks tõepoolest kõõm ehk liigse hulga surnud naharakkude irdumine, aga sel juhul aitab trihholoog jälile jõuda põhjusele, miks kõõm on tekkinud.

Kõõm

Kõõma võivad põhjustada näiteks stress või valed hooldusvahendid. Kuigi kõõma tekkes on süüdistatud nii liiga kuiva kui liiga rasust nahka, pea liiga tihedat või liiga harva pesemist ja vale toitumist, peavad nahaarstid nii seborroilise nahapõletiku kui ka kõõma kõige sagedasemaks põhjuseks normaalse naha mikrofloora hulka kuuluva pärmseene malassezia furfur jõudsat paljunemist.

Selle paljunemist võivad omakorda soodustada suurenenud rasueritus, hormonaalsed kõikumised, stress, liiga harv juuste pesemine, aastaaegade muutused, haigestumine, aga ka pärilikkus.

Kõõma on võimalik edukalt kontrolli all hoida. Esmalt tuleb leida sobiv šampoon, sest nende mõju on küllaltki individuaalne. Kui mõni kõõmavastane šampoon annab väga hea tulemuse, siis edaspidi tasuks tavalisele šampoonile üle minnes kord nädalas probleemi ennetamiseks siiski kõõmavastast šampooni edasi kasutada.

Veel on soovitatav lasta juustel pärast pesu korralikult ära kuivada, mitte neid kohe kinni panna, vältida umbseid peakatteid, vähendada juuksevahtude, -vahade, -geelide kasutamist (muudavad nahka rasusemaks), juuste föönitamist (kuivatab nahka), võimalusel päevitada (pidurdab naharakkude paljunemist) ning  tervislikult toituda: kasvatada puu- ja juurvilja ning täisteratoodete osa ja vähendada pärmi sisaldavate küpsetiste ja jookide tarbimist.

Juuste väljalangemine

Sage mure, millega veel trihholoogide poole pöördutakse, on juuste väljalangemine. See probleem  toob inimesi vastuvõtule enim kevadeti ja sügiseti, eriti suur oli probleem pärast 2010. aasta väga kuuma suve.

Kui tegemist pole geneetilise eelsoodumusega, pakub trihholoog murele lahendust: abiks saab nii protseduuridest kui ravivahenditest.

Näiteks pöördus Trihholoogiaksekusesse keskealine mees, kel olid kaheksa kuud pärast ränka üleelamist ja sellest tingitud stressi kuklal juuksed laiguti välja langenud. Kuue kuu jooksul käis mees raviprotseduuridel ja väiksem laik kadus juba siis. Aasta pärast keskusesse pöördumist oli täielikult kadunud ka suurem kiilas laik. Ta helistas ja teatas rõõmsalt, et kui ei teaks, ei saaks peale vaadates mitte kuidagi aru, et mõni aeg tagasi polnud tema kuklal laiguti mitte ainsatki juuksekarva.

Samuti leiavad trihholoogid sobivad ravivahendid ja -protseduurid ka seborroilise nahapõletiku, peanaha psoriaasi ja muude peanahaprobleemide korral.

zp8497586rq
Hooajaline juustekadu

Hooajaline juustekadu

Kuidas ennetada ja peatada juuste hooajalist väljalangemist?

Mõnda aega tagasi vaatasime, kuidas vähesest päikesevalgusest tulenev D-vitamiini puudus põhjustab juuste hooajalist väljalangemist. Seekord selgitame, kuidas juuste väljalangemine välja näeb ja kuidas seda peatada.

Täiskasvanud inimese peanahal on umbes 100 000 karvanääpsu, mis vajavad toitaineid, mille tagab neile terve peanaha verevarustus. Juuksed ei kasva pidevalt, vaid läbivad kahte erinevat faasi: kasvu- ja puhkefaas.

Normaalse juuste kasvamise tsükli puhul on 90% juuksekarvadest kasvufaasis ja 10% puhkefaasis. Kui puhkefaasis olevate juuksekarvade arv suureneb kasvufaasis juuksekarvade arvelt, ei suuda organism väljalangevaid juuksekarvu parajal hulgal taastada ja juuste väljalangemine muutub märgatavaks.

 Järgnevalt mõned praktilised nõuanded, mida järgides saad ennetada või isegi vältida juuste hooajalist väljalangemist kevadel:

  • Viibi kevadel päikese käes ja varu endale talveks D-vitamiine!Toiduga saab D-vitamiini suhteliselt piiratult, samas suvekuudel piisab vajaliku D-vitamiini hulga tekkimiseks sellest, kui nägu ja käsivarred saavad umbes 20 minutit päikest päevas. Seetõttu katsu ka juba kevadel peesitada ning leia endale toidulisandid, kust saaksid vajaliku kogus
    e D-vitamiini.

Peamisteks D-vitamiini allikateks on rasvane kala (lõhe, tuunikala, sardiin, makrell), munakollane ja maks. D-vitamiini päevane vajadus 20-25 mikrogramm. Rohkem informatsiooni D- vitamiini kohta saad siin. http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=19

    • Ära unusta ka teisi vitamiine. Juuste puhul pea silmas B-grupi vitamiine (liha, kala, spinat, spargel, kaunviljad, kartul, tatrapuder, õllepärm), rauda (loomamaks, hirsipuder, mereannid, peet, tomatid, õunad, viinamarjad), vaske (mereandides, munades, kuivatatud puuviljades, piimatoodetes), omega-3 ja -6 rasvhapped (külmpressitud taimeõli, kala), tsinki (idudes ja kliides, munades, pähklites, leht- ja juurköögiviljades), joodi (merikapsas, kalas), road, mis on valmistatud želatiiniga, „maitsevad“ juustele kõige enam (lihasült, kalatarretis).
  • Joo piisavalt vett. Vesi on alati meie keha jaoks oluline, ära unusta seda joomast.
  • Hoidu stressist! Alati kerge öelda, aga vahel nii raske teha. Kuid isegi kui on olnud pingeline periood, anna kehale peale seda puhkust ja püüa nautida elu ja unustada see, mis stressi tekitas.
  • Tee trenni. Kevadel on väga hea hakata jalutamas käima. Kehaline koormus tagab meile hea vereringluse, sh. toitainete parema kättesaadavuse ka juustele.
  • Hoolda peanahka õigesti. Pea silmas, et pese pigem peanahka kui juukseid.
  • Masseeri peanahka ringjate liigutustega. Kasulik oleks teha seda iga päev 5 minutit.
  • Õige shampoon. Kui sa tead juba, et sul on suurenud väljalangemine kevadel ja sügisel, siis hakka pesema juba varakult juuste väljalangemise vastase shampooniga, mis aitab seda ennetada.
  • Raviampullid. Kui tunned, et olukord on ikka päris kontrolli alt väljas, siis kasuta ampulle peanahale.

Kui juuksed langevad välja vaatamata mitmekülgsele toitumisele ja õigele hooldusele, peaks pöörduma perearsti poole ning laskma teha põhjaliku vere- ja kilpnäärmehormoonide analüüsi, samuti kontrollima vere rauasisaldust. Uurida tasub ka tähtsaimate “juuksevitamiinide” – biotiini, vitamiini B12 ja foolhappe kogust veres.

Ilusat ja rahulikku kevadet!

Juuste väljalangemisest

Normaalne juuste kaotus on ca 50–100 juuksekarva päevas. Aastaaegade vaheldumisel võib see arv ka olla suurem. Kui juukseid langeb aga pidevalt rohkem ja hommikuti on näha ka juuksekarvu padja peal, siis oleks kindlasti hea tulla trihholoogi juurde kontrollile. Mida varem alustada raviga, seda efektiivsem ja kiirem lahendus probleemile leidub.
Juuste väljalangemine ei pruugi olla pöördumatu: ajutise väljalangemise põhjuseks on tavaliselt kas stress, vale toitumine, rasedus, mõned ravimid, infektsioon või mõningad väliskeskkonnast pärit tegurid.

Ajutine väljalangemine on õigete vahendite abil ravitav. Pöördumatu väljalangemine seevastu vallandub meessuguhormoonide ehk androgeenide toimel ning on pöördumatu või väga raskesti taanduv. Tavaline kiilaspäisus on reeglina pärilik.

Peamised sammud juuste väljalangemise vastu võitlemiseks!

 

  1. Toituge tervislikult. Toituda tuleb tasakaalustatult ja süüa kõike, casino online kuid eriti olulised juuste kasvuks on vitamiin B (liha, piim, munakollane, kala), eriti biotiin (leidub rohkesti näiteks maksas ja munas) ja foolhape (rohelistes taimedes, ubades). Oomega-3 (tuunikala, lõhe) rasvhapped on vajalikud, et tagada toitainete varustus juuksesibulas.
  2. Oluline on teha peanaha massaaži (igapäevaselt kas või 5 minutit) Sellega paraneb peanaha verevarustus, ainevahetus ja rasunäärmete töö.
  3. Kasutage juuste väljalangemisevastaseid tooteid. Šampoonid ergutavad vereringet ja uuendavad nahka, hoides peanaha puhtana ja juuksekraatrid avatuna. Raviampullid tungivad sügavamale naha sisse ja aitavad juuksesibulal toitaineid paremini kätte saada. Palsami puhul on oluline, et palsam ei ummistaks poore, ega takistaks seetõttu uute juuste kasvu.
  4. Kohtuge regulaarselt oma trihholoogiga, et jälgida, kas uued juuksed juba on hakanud kasvama ja kas väljalangemine on peatunud.

[message type=”custom” width=”100%” start_color=”#FFFCB5″ end_color=”#E3F4FF” border=”#BBBBBB” color=”#333333″]Väike kodune retsept!

Juuste väljalangemise korral valmistage omale nõgeselehekeedist. Valage 3 supilusikatäit purustatud nõgeselehti üle 1 liitri keeva veega ning laske vedelikul üks päev kinnikaetult seista. Järgmisel päeval keetke segu tasasel tulel 10 minutit. Laske vedelikul jahtuda ning seejärel kurnake. Nõgeselehekeedisega loputage juukseid pärast pesemist.[/message]