Kas ma jään kiilaks?

Kas ma jään kiilaks?

KÜSIMUS:

Olen 22 aastane .Mul on selline probleem: juuksed hakkasid välja langema väga suures koguses,ennem mul olid väga tugevad ja paksuehutusega juuksed,aga praegu nad muutusid õhukeseks ja kui tõmbad välja ,tuleb see  ilma juurteta ja väga  lihtsalt.Ja kammimine muutus globaalse probleemiks, sest igakord kardan puutuda oma juuksed.

Mõnikord pea sügeleb ja peas kõõm ka. Vere analüüs tehtud – pole midagi. kas ma jään kiilaks?ma ei asu praegu eestis ja ei saatulla dermatoologi juurde, kuidas ma saaksin aega päästa? tänan.

VASTUS:

Iga päev langeb meil välja u 50-100 juuksekarva. Periooditi võib langeda ka kuni 150. Pesemise ajal tuleb juukseid isegi kuni 200.

Juukse struktuuri ja paksuse saame me sündides kaasa oma vanematelt. Seda me muuta ei saa. 50-ndaks eluaastaks kaotame me 30% oma juustest ja see protsess algab 20-ndatest. Elu jooksul võib ka juukse struktuur muutuda. Kui juuksed tulevad ära ilma karvasibulata, siis nad murduvad. Murdumise põhjuseid võib olla mitmeid. Murdumist soodustab juuste keemiline töötlemine, nii keemiliste lokkide tegemine kui värvimine, eriti blondeerimine.

Juustele elustamiseks sellises olukorras võiks kasutada spetsiaalseid tooteid. Näiteks Tricoderm ravisarjas on vitamineral ampullid, mis annavad juustele jõudu välispidiselt.

Liigne kuuma õhuga föönitamine või sirgendamine kuivatab juukseid ja seega teeb neid hapramaks. Sellisel juhul peaks kindlasti kasutama kuumakaitset ja seadistama fööni jahedama õhu peale.

Kammimist me vältida ei saa ja pole mõtetki. Vältima peaks aga liigset kammimist ja juuste “rebimist” kammimise ajal. Märgade juuste kammimisel kasutada harvade piidega kammi. Pusade lahti kammimiseks ja juukse struktuuri parandamiseks on olemas erinevaid seerumeid. Juuste struktuuri muutus ja väljalangemine on seotud meie eluviisiga, kasutatavate ravimitega, eaga, stressiga ja ka hormoonidega. Põhjuste leidmiseks soovitan  vaadata üle oma elustiil, harjumused, praegune elu-olu.

Juuste väljalangemist võib põhjustada närvipinge (ka alateadlik, nt eksamisessioon, kontrolltöö, ettekanne, tähtajalised kohustused, pingelised suhted kollektiivis jne), mis võib olla muidugi ka sügelemise põhjuseks.

Samuti ootamatud elumuutused ja isegi sellised, mida me ei oskakski närvipinge põhjustajateks pidada (omaette või teise kohta- teise riiki elama asumine, iseseisva elu alustamine, töökoha muutus, lähedase inimesega juhtunud õnnetus, lahku minek jne).

On olukordi, kus meil on elus mingil lühikesel perioodil suur pinge ja siis see möödub. Juuste väljalangemine sellises olukorras võib ilmneda isegi 2-4 kuud hiljem, kuigi igapäevane elurütm on juba tagasi ja mingit põhjust juuste väljalangemiseks justkui polekski.

Juuste väljalangemist võivad põhjustda ka hormoonpreparaatide tarbimine, nt beebipillid, või nende ära jätmine. Palju sõltub inimesest endast, tema pingetaluvusest ja organismi üldisest seisundist. Stressoritest vabanedes üldiselt ka juuste väljalangemine normaliseerub : ) Põhiline on olla ise rõõmus ja mitte liigselt muretseda.

Hea vereringe (eelkõige peas) on juuste kasvu seisukohast üks olulisemaid tegureid, sest tänu vereringele toimub toitainete transport juuksesibulasse ning juuksejuur saab vajalikud toitained kätte just sealt. Veresooned aga, mis juuksesibulasse toitaineid transpordivad, on läbimõõduga 0,003 mm. Seepärast on väga tähtis olla füüsiliselt aktiivne ning viibida palju värskes õhus. Verega transporditakse ka eluks nii vajalikku hapnikku.

Kasuks tuleb hobidega tegelemine ja aja maha võtmine puhkuseks. Kui naudite elu, siis on Teie organism tugev ja kui organism on tugev, siis on ka juuksed tugevad. Juuste tervis algab peanahast, kust juuksed kasvama hakkavad. Oma olulist rolli mängib seejuures ka välispidine juuksehooldus.

Juukseid peaks pesema vastavalt vajadusele. Isegi siis, kui Te seda teha ei taha, sest juukseid tuleb siis väga palju. Kuid pesemise ajal tulebki rohkem juukseid. Pesemine puhastab nahapoorid, et seega soodustada juuste normaalset kasvamist.

Pesema peaks 2-3 korda nädalas. Šampooni masseerige õrnalt väikene kogus peanahale, loputage pea ja siis korrake protseduuri. Šampooni eraldi juustele panema ei pea. Juuksed saavad puhtaks šampooni vahust ja šampooni väljaloputuse veest. Ka eraldi juuste pesemine šampooniga kuivatab neid ning aitab kaasa võimalikule murdumisele. Peanaha sügelemise vältimiseks peab vältima liiga tugevatoimeliste šampoonide kasutamist ja kuuma veega pesemist.

Palsam on mõeldud vaid juustele et neid toita ja kaitsta väliskeskkonna mõjude eest järgmise pesukorrani. Peanahale sattunud palsam ajab pea sügelema ja ummistab peanaha poore, aidates sellega kaasa juuste väljalangemisele. Juustele võiks teha ka maski u 2 korda kuus.

Kui peanaha sügelust põhjustab aga kõõm vm tõsisem probleem, siis peaks kasutama juba ravitooteid.

Lisaks võiks vaadata üle oma toidulaua, süüa regulaarselt ning kõike.

Täisväärtuslikku segatoitu tarbiv inimene ei vaja lisaks vitamiine ega toidulisandeid. Ka pole hea neid pidevalt tarbida. Teie olukorras soovitaks aga teha küll kuuajalise kuuri just juustele mõeldud vitamiinidega (mitte need, mis mõeldud küüned-nahk-juuksed), nt Tricovit vitamiinid, mis on väga looduslikud ja kui mõnda komponendi on organismis juba piisavalt olemas, siis üleliigsed tulevad lihtsalt neerude kaudu välja.

Juustele on olulisimad vitamiin B (liha, piim, munakollane, kala), eriti biotiin (leidub rohkesti näiteks maksas ja munas) ja foolhape (rohelistes taimedes, ubades). Oomega-3 (tuunikala, lõhe) rasvhapped on vajalikud, et tagada toitaine varustus juuksesibulas.

Sügelust võib põhjustada ka liiga kuiv nahk. Kuivuse vastu organismis aitab see, kui juua päevas piisav kogus vett. Talviti me seda eriti ei tee, kuid siiski peaksime.

Eestisse tagasi jõudes ootame Teid ka Trihholoogiakeskusesse, kus saab teha põhjaliku peanaha uuringu mikrokaameraga. Sellisel juhul näeb meie trihholoog ära, kui tõsine probleem on ja oskab anda Teile parimat nõu ja vajadusel soovitada ka ravi.

Kuivad juuksed

Kuivad juuksed

KÜSIMUS:

Tere!

Mul on selline mure, et mul on kuivad ja lokkis juuksed. Juuksur on öelnud, et lokkis juuksed ongi kuivemad, kuid mul on nad eriti kuivad. Kasutan küll mingit seerumit, kuid mulle tundub, et see ei mõju. Samas sooviksid mingeid häid seerumeid, sest kui öösel lokid sassi magan, siis seerum aitab nad jälle ilusaks muuta. 🙂

Ma olen palju lugenud oliiviõlimaskidest, olen ka teinud, kuid mul kukub palju juukseid välja sellega. Ehk oskate anda nõu, kuidas kuivade juustega ümber käia ja mis aitaks neid niisutada? 🙂 Veel sooviksin, et juukse struktuur oleks tugevam ja juuksed oleksid paksemad. Kas see oleks võimalik ja mida selleks teha? (Nooremana olid mul väga ilusad sirged juuksed, kuid mingi aja pärast muutusid kahuseks ja kuivaks. Nüüd pärast pesu vormin lokid sisse ja jäävad ilusti lokki.

Juuksur ütles, et see võib tulla hormoonidest.) Lugesin kusagilt, et kõrvenõgesetee pidi juustele hea olema, pidi kasvu parandama ja väljalangemise vastu hea olema. Kas seda võib ka kuivade juuste puhu teha? Ma pean ka tihti pead pesema, kui ei pese, siis hakkab peanahk sügelema ja juuksed muutuvad ebameeldivaks. Olen kuulnud, et kuivi juukseid ei tohiks tihti pesta. Tiheda pesemise tõttu on mul ka kõõm tekkinud.

Ma ei tea, mida teha, et nad elujõulised ja säravad välja näeksid. Äkki oskate häid nippe ja head nõu anda, mida kuivade juustega teha. Ootan huviga Teie nõuandid. Ettetänades, Margit. 🙂

VASTUS:

Lokkis juuksed ongi tõepoolest kuivemad. Praegusel aastaajal aitab juuste kuivusele kaasa eluruumides olev kesküttest tingitud kuiv õhk.

Juukse struktuuri ja paksuse saame me sündides kaasa oma vanematelt. Seda me muuta ei saa. Elu jooksul võib juukse struktuur muutuda. See on seotud meie eluviisiga, kasutatavate ravimitega, eaga, stressiga ja ka hormoonidega. Kui naudite elu, siis on Teie organism tugev ja kui organism on tugev, siis on ka juuksed tugevad. Juuste tervis algab peanahalt, kust juuksed kasvama hakkavad. Seega oma olulist rolli mängib ka välispidine juuksehooldus.

Juukseid peaks pesema vastavalt vajadusele. Ideaalne oleks 2-3 korda nädalas. Šampooni masseerida väikene kogus peanahale, loputada pea ja siis korrata protseduuri. Šampooni eraldi juustele panema ei pea. Juuksed saavad puhtaks šampooni vahust ja šampooni väljaloputuse veest.

Kindlasti on oluline kasutada peale pesu väljapestavat palsamit. Seda panna rätikukuivadele juustele. Kui juuksed on vett täis, siis palsam ei saa mõjuda, kuna see uhutakse veega välja. Kui juuksed on praegu väga kuivad, siis tehke juustele kord nädalas maski. Kui olukord on normaliseerunud, siis maski üle 1-2 korra kuus pole tarvis teha. Ja peale seda võib vajadusel kasutada ka seerumit. Vältida tuleks föönitamist kuuma õhuga. Kui seda on siiski vaja teha, kasutada kuumakaitset ja seadistada föön jahedama õhu peale. Sellisest hooldusest peaks piisama, et juuksed oleksid niisutatud, kaunid ja ka kergesti kammitavad.

Kuivuse vastu organismis aitab ka see, kui juua piisavas koguses vett päevas. Talviti me seda eriti ei tee, kuid siiski peaksime.

Lokkide üle võite aga ainult rõõmu tunda. Paljud sirgejuukselised kindlasti kadestavad Teid ja isegi siis, kui nad seda sõnades ei väljenda : )

Moes oleme ikka meie ise! Sõltumata sellest, mida ilumaailm meile dikteerib. Kui meie juuksed igat moeröögatust välja ei kannata, siis nn ilu pärast oma juukseid rikkuda pole mõtet.

Kõrvenõgesega on nii, et rahvameditsiinis kasutatakse temast tehtud keedist juuste väljalangemise korral.

Selle valmistamise retsept. Valage 3 supilusikatäit purustatud nõgeselehti üle 1 liitri keeva veega ning laske vedelikul üks päev kinnikaetult seista. Järgmisel päeval keedke segu tasasel tulel 10 minutit. Laske vedelikul jahtuda ning seejärel kurnake. Nõgeselehekeedisega loputage juukseid pärast pesemist.

Kui jääte oma juuste ja peanaha hooldusega siiski kimpu, siis ootame Teid Trihholoogiakeskusesse, kus saab teha põhjaliku peanaha uuringu mikrokaameraga. Sellisel juhul näeb meie trihholoog ära, kui tõsine probleem on ja oskab anda Teile parimat nõu ja vajadusel soovitada ka ravi.

Juuksed rasused ning peanahk sügeleb

Juuksed rasused ning peanahk sügeleb

KÜSIMUS:

Olen 23 aastane, aastaid juukseid blondeerinud ja igapäevaselt pesnud. Kuna eelmise aasta lõpus juuksur juuksed ära kõrvetas olen juukseid mitte värvinud aga panin tähele, et juuksed muutuvad väga kiiresti rasuseks, hommikul pestud juuksed on enne õhtut juba mustad. Lisaks on veel vastik sügelus, kui kratsida jääb küüne alla selline valge ma ei oskagi seletada mis asi, nagu sodi või midagi sellist ja pisikesed liivatera taolised terad.
Minu meelest on juuksed hõredamaks ka jäänud. Millest see võib olla tingitud ja mida peaks ette võtma?

VASTUS:

Peamine rasususe põhjus on ülemäära aktiivselt töötavad rasunäärmed, mis toodavad rasu rohkem kui tarvis. Rasused juuksed lähevad kiiremini mustaks kuna koguvad kergesti juurde tolmu ja mustust. Üleliigset rasuvoolu võivad vallandada mitmed asjaolud, näiteks keemilised tegurid (tooted) või mehhaanilised tegurid (töötlemine), hormonaalsed häired, vale toitumine, väliskeskkonna mõjud, stress. Ka värvimata juus “võib minna” kergemini rasuseks, sest värvitud juus (eriti veel blondeeritud) on tänu töötlemisele kuivem, kui töötlemata juus.

Erinevad on ka põhjused, miks peanahk sügeleb ja küüne alla jääb nn valge sodi. Selle võivad põhjustada juuksejuurtele jäävad tootejäägid, mitte piisav peanaha pesemine šampooniga, liiga aktiivsest rasunääreme tegevusest tingitud rasu hulk peanahal.

Mõned soovitused, mida võiksid teha.
Pese pead ühe pesukorra ajal 2 korda. Šampooniga tuleb pesta peanahka, juuksed saavad puhtaks šampooniloputuse veest.
Pane palsamit vaid juusteotstele ja väldi selle sattumist peanahale, et palsam ei ummistaks peanaha poore.
Püüa pesta mitte sagedamini, kui 2-3 korda nädalas. Kui juuksed on väga mustad, siis loputa need üle lahjendatud šampooniga, kuid ära masseeri peanahka. Nii hoiad peanaha normaalset tasakaalu ja väldid probleemi suurenemist.
Väldi ka liiga kuuma veeega pesemist, tulise õhuga kuivatamist ja viimistlustoodete sattumist peanahale.

Peanahk hullult rasune

Peanahk hullult rasune

KÜSIMUS:

Olen 24 aastane noormees. Mitmeid aastaid on mu peanahk väga rasune olnud. Voimatu on normaalne välja näha nii, et ei peaks iga päev juukseid pesema. Seega peangi juukseid iga päev pesema, mis ei ole normaalne. Probleem on ka juuste väljalangemisega. Umbes pool aastat tagasi hakkasime käima juuste akadeemias, et leida lahendusi. Sealt leiti, et mul on vagellest. Selle eemaldamiseks käisin läbi väga kulukad protseduurid. Ühtlasi ka erinevaid puhastusi jne. Kahjuks ei ole rasuste juuste probleem mitte kuskile kadunud. Kas leiaksin abi teilt?

VASTUS:

Liiga intensiivset rasueritust saab kontrolli all hoida küll ja vajadusel ravitoodetega ka ravida. Oleme näinud häid tulemusi oma klientidel, kel probleem rasususega ja usun, et leiaksite meie juurest endale abi. Kui on võimalik, soovitangi Teil tulla esmasele peanaha ja juuste uuringule. Siis saaks juba täpsemalt välja selgitada, kui aktiivne rasueritus on ja kuidas sellega kõige paremini toime tulla. Esmane uuring on aasta lõpuni 14€, kõik kordusuuringud on tasuta.

Panen siia kirja mõned nipid tõhusamaks juustehoolduseks.

– Pesta pead ühe pesukorra ajal 2 korda. Šampooniga tuleb pesta peanahka, juuksed saavad puhtaks šampooniloputuse veest. Kui pead on vaja pesta rohkem, kui 3-4 korda nädalas, siis piisab ka ühest korrast šampooni panemisest.

– Väljaloputatavat palsamit kasutada vajadusel vaid juusteotstele ja vältida selle sattumist peanahale, et palsam ei ummistaks peanaha poore. Juukseid üle toita ei maksa, siis muutuvad juuksed hoopis raskeks ja lähevad kiiremini rasuseks ja mustaks. Rasususe puhul võiks eelistada juustesse jäetavat sprei-palsamit.

– Pead püüda pesta mitte sagedamini kui 2-3 korda nädalas. Kui juuksed on väga mustad, siis loputada need üle lahjendatud šampooniga, kuid mitte masseerida peanahka. Nii säilib peanaha normaalne tasakaal ja probleem ei suurene. Kui pea on must, siis pigem pesta, kui pesemata jätta : )

-Vältida ka liiga kuuma veega pesemist, tulise õhuga kuivatamist ja viimistlustoodete sattumist peanahale.

Trihholoogiakeskus asub Tallinnas, aga meie trihholoogid on olemas ka Tartus,  Narvas, Pärnus. 

Peanahk teeb muret?

Peanahk teeb muret?

Peanahaprobleemi korral ei tasu ise endale diagnoosi panna

 

Kui pea sügeleb ja seda kratsides lendleb valgeid ebemeid, ei tasu kiirustada mitte poodi või apteeki kõõmavastast šampooni ostma, vaid tuleks külastada hoopis trihholoogi, sest peale kõõma võib peas ebamugavustunnet tekitada hoopis miski muu.

Millised on tavalisemad peanahaprobleemid, annab ülevaate Trihholoogiakeskuse vanemtrihholoog Liina Kiisa.

Suur osa viimasel ajal Trihholoogiakeskusesse pöördunud inimestest tuleb abi otsima kõõma vastu, lähemal uurimisel on aga selgunud, et osal neist vaevab peanahka kõõma asemel hoopis kuivus, seborroiline dermatiit, psoriaas või väikestel lastel ka peaseen. Vahel võib tegemist olla ka kontaktdermatiidi ehk nahapõletikuga, mille on põhjustnud mõni nahale sattunud ärritav aine või allergeen.

Ka liiga kuiv peanahk kipub sügelema ja kestendama, liiga kuivaks võivad selle muuta näiteks kanged hooldusvahendid, liiga sage pea pesemine ja föönitamine, pakaseline või vastupidi, kuum õhk.

Seborroilise dermatiidi ehk nahapõletiku korral tekivad peanahale roosakad ketendavad ja sügelevad laigud, sageli on probleemi põhjuseks nahal elava pärmseene (malassezia furfur) liiga kiire paljunemine. Haigus kipub ägenema talvel, kui naharakkude kiiret paljunemist pidurdavat UV-kiirgust on vähe, halvasti mõjuvad ka üldine stress, mõni viiruslik või bakteriaalne nakkus.

Peanaha psoriaasi puhul on katt hallikamat värvi ja paksem, haigus kipub olema krooniline.

Sageli on kaebuste põhjustajaks tõepoolest kõõm ehk liigse hulga surnud naharakkude irdumine, aga sel juhul aitab trihholoog jälile jõuda põhjusele, miks kõõm on tekkinud.

Kõõm

Kõõma võivad põhjustada näiteks stress või valed hooldusvahendid. Kuigi kõõma tekkes on süüdistatud nii liiga kuiva kui liiga rasust nahka, pea liiga tihedat või liiga harva pesemist ja vale toitumist, peavad nahaarstid nii seborroilise nahapõletiku kui ka kõõma kõige sagedasemaks põhjuseks normaalse naha mikrofloora hulka kuuluva pärmseene malassezia furfur jõudsat paljunemist.

Selle paljunemist võivad omakorda soodustada suurenenud rasueritus, hormonaalsed kõikumised, stress, liiga harv juuste pesemine, aastaaegade muutused, haigestumine, aga ka pärilikkus.

Kõõma on võimalik edukalt kontrolli all hoida. Esmalt tuleb leida sobiv šampoon, sest nende mõju on küllaltki individuaalne. Kui mõni kõõmavastane šampoon annab väga hea tulemuse, siis edaspidi tasuks tavalisele šampoonile üle minnes kord nädalas probleemi ennetamiseks siiski kõõmavastast šampooni edasi kasutada.

Veel on soovitatav lasta juustel pärast pesu korralikult ära kuivada, mitte neid kohe kinni panna, vältida umbseid peakatteid, vähendada juuksevahtude, -vahade, -geelide kasutamist (muudavad nahka rasusemaks), juuste föönitamist (kuivatab nahka), võimalusel päevitada (pidurdab naharakkude paljunemist) ning  tervislikult toituda: kasvatada puu- ja juurvilja ning täisteratoodete osa ja vähendada pärmi sisaldavate küpsetiste ja jookide tarbimist.

Juuste väljalangemine

Sage mure, millega veel trihholoogide poole pöördutakse, on juuste väljalangemine. See probleem  toob inimesi vastuvõtule enim kevadeti ja sügiseti, eriti suur oli probleem pärast 2010. aasta väga kuuma suve.

Kui tegemist pole geneetilise eelsoodumusega, pakub trihholoog murele lahendust: abiks saab nii protseduuridest kui ravivahenditest.

Näiteks pöördus Trihholoogiaksekusesse keskealine mees, kel olid kaheksa kuud pärast ränka üleelamist ja sellest tingitud stressi kuklal juuksed laiguti välja langenud. Kuue kuu jooksul käis mees raviprotseduuridel ja väiksem laik kadus juba siis. Aasta pärast keskusesse pöördumist oli täielikult kadunud ka suurem kiilas laik. Ta helistas ja teatas rõõmsalt, et kui ei teaks, ei saaks peale vaadates mitte kuidagi aru, et mõni aeg tagasi polnud tema kuklal laiguti mitte ainsatki juuksekarva.

Samuti leiavad trihholoogid sobivad ravivahendid ja -protseduurid ka seborroilise nahapõletiku, peanaha psoriaasi ja muude peanahaprobleemide korral.

zp8497586rq