Juuksekarva anatoomia

Juuksekarva anatoomia

JUUKSEKARVA ANATOOMIA

Juuksed on pikad ja õhukesed jätkusuutlikud keratiiniga kiud. Nad on marrasknaha elutud jätked, mis kasvavad välja peanahas olevast karvanääpsust. Küünte ja karvade keratiini ehitus erineb muust naha keratiinist, mille tõttu nad ei ketenda.

Karvanääpsudeks e karvafolliikuliteks e juuksefolliikuliteks nimetatakse karva-rasunäärmeid, milles on hästi välja arenenud karvanääps ja väike rasunääre. Karvanääpsu ülesanne ongi produtseerida karvu ehk juukseid.

Juuksefolliikuli alaosas saab eristada karvapapilli ja selle ümber karvasibulat. Neis paiknevad kiiresti jagunevad rakud.
Karvafolliikul koosneb kokku 6 ringjalt üksteise sisse paigutunud rakukihist, kusjuures 3 sisemist kihti võtavad osa juukse tüve ehk juuksekarva moodustamisest, 3 välimise kihi funktsioon ei ole täpselt teada, kindlalt on neil aga seesmiste kihtide kaitsefunktsioon.

Juuste värvi määrab spetsiifiline pigment melaniin, mida toodetakse juuksefolliikulites olevates pigmendirakkudes melanotsüütides. Kui melanotsüüdid enam pigmenti ei tooda, siis hakkavad kasvama hallid juuksed.

Huvitav! Karvad katavad inimese kogu keha, v.a. huuled, silmalaud, peopesad ja tallaalune nahk. Valdav enamus karvadest on tillukesed ja värvitud ning jäävad märkamatuks.

Karvade koguarv on umbes 5 miljonit ja neist u. 250 000 on juuksed (tervel noorel inimesel on u.300 000 juuksekarva, inimesel üldiselt alla 250 000 juuksekarva pole). Karvafolliikulite arvus ei täheldata statistiliselt olulisi soolisi ega rassislisi erinevusi. Lõplikult kujunevad karvafolliikulid välja kuuendaks elukuuks ja sünni järel neid enam juurde ei teki. Karv kasvab umbes 0,3 mm päevas, juuksed kasvavad 1-1,5 cm kuus ja ööpäevas langeb inimesel iseenesest 20-150 juuksekarva. Erinevates kehapiirkondades on karva eluiga erinev. Kulmu eluiga on umbes 3 nädalat, juuksel keskmiselt 2-8 aastat. Meestel kasvavad juuksed 4-5a, naistel 6-10a. Keskmiselt 250 000 juuksekarva vahetuvad välja 8a jooksul.

Huvitav! Juuksed (karvad) ei oma otsest elulist tähendust organismi seisukohast, kuid inimesele on tervete juuste olemasolu väga tähtis. Juuksed on olulised soo määramise ja isiku identifitseerimise seisukohalt. Karvad on taktiilse tundlikkuse organiks- karvanääpsudes olevad närvilõpmed reageerivad ka kõige nõrgemale puudutusele. Juuksed (karvad) aitavad hoida kehasoojust ja kaitsevad nahka UV kiirguse eest.

JUUKSEKARVA EHITUSJuuksekarval on kolm kihti.

  • Tuum ehk säsi (medulla) asub karva keskel olevas õõnsuses ning sellel on juukse omadustele väga väike mõju.
  • Keskmine kiht ehk korteks (cortex) moodustab karvatüvikust peamise osa. Sellest sõltub enamik karva omadustest, k.a. juukse elastsus ja värv. Korteksi rakud, mida on kahte tüüpi, määravad ära, kui lokkis või sirge iga üksik juuksekarv on.
  • Välimine kiht ehk kutiikula (cuticle), ka soomuskiht, on karvatüviku pealmine osa ja koosneb lamedast õhukesest rakukihist. Soomuskiht kaitseb juukseid vigastuste eest.
    Seda kihti rikkuda on aga tegelikult väga lihtne. Näiteks blondeerimisega, värvimisega või tehes keemilisi lokke. Kahjustada võivad juust veel tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, ebaõige hooldamine.

Kui soomuskiht saab kahjustada, võib see viia selle lõhenemiseni, mis omakorda viib korteksi rakkude kahjustumiseni. Sellisel juhul jäävad juuksekiud kaitseta ning muutuvad hapraks, lähevad tihti pusasse ja katkevad kergesti.

Erinevad uuringud juuste probleemide korral

Erinevad uuringud juuste probleemide korral






MILLIST PEANAHA – JA JUUSTEUURINGUT JA MILLAL ON TARVIS?

Juuste seisundit võib hinnata peegli ja enesetunde abil, aga tegelikult on selleks olemas ka õppinud spetsialistid ja kavalad aparaadid. Allpool kirjeldatud erinevad uuringumeetodid.

Visuaalne (silmaga vaadatav)

Iga juuste ja peanahaga seotud probleemi tuvastamine saab alguse visuaalsest vaatlusest. Seda saab teha juba kodus. Näiteks kui arvad, et sul on juuste väljalangemine, siis tee endale “kolme ümbriku testi”

Iga päev langeb meil välja u 50-100 juuksekarva. Periooditi võib langeda ka kuni 150. Pesemise ajal tuleb juukseid isegi kuni 200. Võib-olla olete valmis tegema läbi ühe koduse nn.”kolme ümbriku testi”. See on üks võimalus veendumaks, kas juukseid tuleb normaalselt või tõepoolest rohkem, kui loomulikult peaks neid eemalduma.

Nn.juuste “sakutamise” testiga ehk “ Pull test` saab näha, kas juukseid tuleb normaalselt või tuleb neid tavapärasest rohkem. Kui juustest sakutamisel eemaldub 1-2 karva ja eriti veel, kui pea on paar päeva pesemata, siis võid kindel olla, et sul juuste väljalangemist ei ole.

Kõõmasuse puhul saab visuaalselt hinnata, kas tegu on põletiku (peanahk ketenduse all on punetav) või lihtsalt kõõmaga.

Mikrokaameraga (al. 200 X suurendusega)

Uuring mikrokaameraga aitab tuua selgust, mis peanahal toimub ja millega tegu. Kõõmasuse puhul saab näha, kas tegu on kõõma, tugeva kuivusega, tootejääkidega või vana rasuga. Saab näha, mis punnid on peanahale tekkinud, millises seisus on juuksejuured.

Juuste väljalangemist mikrokaameraga “näha” ei ole võimalik, küll aga saab välja selgitada peanaha probleemi, mis võis seda tingida.

Alopeetsia või tugeva hõrenemise puhul näeb ka avatud nahapooride olemasolu, mis annab lootuse, et karvanääpsud ei ole kärbunud ja ravi korral võivad neist uued juuksed kasvama hakata. Kaameraga näeb ära, kui suur osa juukseotstest on murdunud või lõhenenud.

Juuksesibula uuring

Juuksesibula uuringut tehakse selleks, et täpselt välja selgitada, millises arengufaasis on juuksed ja kuidas need on protsentuaalselt jaotunud. Juuksekarva elutsüklis eristatakse kolme erinevat faasi: kasvufaas (kestab 2-6, harva kuni 10 aastat, korraga on selles faasis 85-90% juustest), üleminekufaas (kestab 1-2 nädaklat, selles faasis on korraga umbes 1% juustest), puhkefaas (kestab 2-4 kuud, selles faasis on korraga umbes 10-15% juustest).

Eemaldades peanahalt 100 karva ja määrates nende arengufaasid, saab kinnitada telogeenjuuste väljalangemist (so ajutiselt suurenenud juuste väljalangemine hajusalt üle kogu pea). Juhul, kui üle 25% eraldatud karvadest on puhkefaasis, on diagnoos leidnud kinnitust.

Juuksekarva spektraalanalüüs (mineraalainete sisalduvus)

Juustesse ladestunud keemilised ained näitavad väga täpselt inimesele elu jooksul mõjunud tegureid. Napoleon Bonaparte’ile, kelle surma tegeliku põhjuse – arseenimürgituse – avastasid kanadalasest Napoleoni-uurija Ben Weider ja Rootsi toksikoloog Sten Forshufvud Napoleoni viit juuksesalku uurides. Ilmnes, et Napoleoni juustes oli ebatavaliselt suur kogus arseeni, 5–38 korda normaalsest rohkem.

Kőigi organismis sisalduvate elementide kontsentratsioon on juustes palju kőrgem, kui teistes, tavaliselt analüüsiks kasutatavates ainetes (uriin, veri). Vere seerumis näiteks leidub 6-8 elementi, juustes aga 20-30. Seetőttu on juuksed inimese mineraalainevahetuse hea näitaja ning juuste uuringu abil saab kroonilisi haigusi diagnoosida veel enne kliinilise pildi väljakujunemist.

Biopsia

Biopsia (koeproovimikroskoopia) on haigelt koetükikese võtmine mikroskoopiliseks uurimiseks haiguse väljaselgitamise eesmärgil. Sellega saab selgitada välja, kas tegu on kõõma, psoriaasi, dermatiidi vms.

KOLME ÜMBRIKU TEST

See test on üks võimalus veendumaks, kas juukseid langeb välja normi piires või tõepoolest tavapärasest rohkem. Iga päev langeb meil välja u 50-100 juuksekarva. Periooditi võib langeda ka kuni 150. Pesemise ajal tuleb juukseid isegi kuni 200. Väljalangenud juuste arv sõltub juuste koguarvust.

See käib nii:

Pese õhtul pea puhtaks, kuivata ja kammi hoolikalt juuksed läbi, et kõik lahtised juuksed oleks eemaldatud ja pane juuksed patsi.

      1. päeva õhtul võta juuksed patsist lahti, kammi lahtised juuksed välja ja pane need ümbrikusse. Seejärel pane juuksed uuesti patsi.
      2. päeva õhtul korda sama protseduuri ja pane eemaldunud juuksed teise ümbrikusse. Seejärel pane juuksed uuesti patsi.
      3. päeva õhtul pese pea puhtaks, püüa peapesuga tulnud juuksed kokku ja pane kolmandasse ümbrikusse.

Loe kõik kolme päeva juuksekarvad, millel on otsas sibulaosa, kokku (tunned karva ühes otsas “mummukest”). Sibulata juuksed on murdunud ja arvesse ei lähe. Saadud summa jaga kolmeks. Nii saad teada keskmise väljalangenud juuste hulga päeva kohta. Konsultatsiooni saamiseks teavita saadud tulemusest oma trihholoogi.

Talvine juuksehooldus

Talvine juuksehooldus

Kes meist ei unistaks tervetest ja säravatest juustest?!

Suvel teeb päike juustele liiga, talvel räsib neid tuul. Temperatuuri kõikumised muudavad hapraks ka kõige paremini hooldatud juuksed. Saastunud õhk, kiire elutempo, tööle-ja-koju režiim, päike, keemiline töötlus ja kuumaga töötavad seadmed – neil kõigil on oma osa selles, et juuksed võivad muutuda tuhmiks, elutuks ja hapraks.
Kuidas hoolitseda juuste eest?
Stressi vähendamine ja tervislik toitumine on kaks olulist võimalust kiharate  eest hoolitsemiseks. Siiski on võimalusi rohkem, leia endale mõned head nipid ja naudi tulemust!

Mõned kiired soovitused…

   1. Alustage põhilisest – heast šampoonist ja palsamist.  Head šampoonid ja palsamid sisaldavad hooldusaineid, mis taastavad juuste normaalse niiskus- ja toitainete taseme ning kaitsevad juukseid harjamisel ja kammimisel.
   2. Enne pea pesemist harjake juukseid. See aitab harutada lahti kõik pusad ja eemaldada juustest soenguvahendite jäägid.
   3. Et juuksed ei muutuks liiga kuivaks, ei tohiks vee temperatuur olla üle 37° C (kehatemperatuur).
   4. Vereringe stimuleerimiseks masseerige šampoon väikeste ringikujuliste liigutustega juustesse. Seejärel loputage ja peske uuesti šampooniga.
   5. Juuste kuivatamiseks patsutage neid käte vahel või kasutage käterätikut. Ärge hõõruge, kuna nii võite kahjustada juuksejuuri. Hea on kasutada mikrofiiber rätikut, mis imab ise juustest vee välja.
   6. Masseerige väike kogus palsamit juustesse, alates otstest kuni juurteni.
   7. Parima tulemuse saavutamiseks jätke palsam paariks minutiks juustesse mõjuma.
   8. Et juuksed jääksid siidiselt siledaks, loputage need hoolikalt šampoonist puhtaks.
   9. Palsami loputamiseks kasutage leiget vett. Ärge hõõruge juukseid.
  10. Peale pesu kammige juukseid laia piidevahega kammiga.
Juuste liigse kuivatamise vältimiseks seadke föön keskmisele temperatuurile.

Pikad juuksed vajavad kindlasti ka maski!

Pikkade juuste omanikel soovitan ka maski kasutada, sest poolpikad juuksed on  peas olnud keskeltläbi 4-5 aastat, kui mitte rohkem. Nii on aastate jooksul kogetud päikese- ja föönikuumus ning talvekülm, pesemine ja kammimine juukseid paratamatult olulisel määral kahjustanud.
Lühikeste juuste puhul võiks sõnul maski teha vaid siis, kui ollakse kimpus peanahaprobleemidega – näiteks siis, kui on väga kuiv peanahk. Selleks peab olema spetsiaalne mask, soovitavalt ostetud kas siis apteegist või trihholoogi käest. Muidu lühikesed juuksed enamasti maskitamist ei vaja.
Kindlasti ei tohi talvel unustada ka vitamiine. Juuste puhul siis C ja B- grupi vitamiinid.

Talvel on müts asendamatu juuste kaitsja.

Viis miinuskraadi on maksimum, kui võib palja peaga käia. Niiskete juustega ei tohi talvel õue minna! Karm pakane kahjustab juukseid: vereringe aeglustub, juuksed ei saa toitu ja nõrgenevad. Samuti saavad kahjustatud juuksesibulad, seetõttu võivad hakata juuksed välja langema ja nende kasv pidurdub. Kes pakaseliste talveilmadega peakatteta käib, seda ähvardavad ka peavalud.
Külmade ilmadega ei sobi ka juukseid niisutavad tooted, seetõttu võiks hoiduda õue minnes wet-look-viimistlusvahenditest ja liialt niisutavatest palsamitest. Külm aeglustab juuste (ka küünte) kasvu ja nõrgendab neid. Juuksed lähevad tuhmimaks, juukseotsad lõhenevad kergemini. Külm niiskus kahjustab ka juuste soomuskihti ja muudab juuksed kergemini katkevateks – seega pikad juuksed ja eriti keemiliselt töödeldud juuksed kardavad lund ja lörtsi.
Et talvine pidev siseruumides viibimine kuivatab juukseid, tuleks talvel neid regulaarselt maskidega turgutada ja regulaarselt otsi lõigata. Kui te näiteks oma poolpikka soengut olete harjunud piirama iga kümne, siis talvel tuleks seda teha iga kaheksa nädala tagant.
 

 

zp8497586rq
Vali juuksevärv teadlikult!

Vali juuksevärv teadlikult!

Juuksevärvid

Juuksevärvide valik salongides ja poodides on väga lai. Tootemärgistus ei pruugi anda aga selget ülevaadet, mida konkreetne värv sisaldab ja kui palju see võib juukseid kahjustada.  Uurime juuksevärve natuke lähemalt.

Toonija

Ajutist värvitooni saab juustele anda toonijaga. See on vees lahustuv värv, tavaliselt aerosooli või vahuna, kantakse pestud juustele pärast palsami väljaloputamist. Kuivades kinnitub see juuste pinnale. Toonijat saab šampooniga kergesti maha pesta. Ettevaatust – käterätile või padjapüürile võib see plekke jätta!

Väga suurt efekti mahapestavad värvid ei anna: brünetist blondiks nendega kindlasti ei saa, värv peaks olema juuste loomulikule toonile sarnane. Toonija pigem elavdab loomulikku värvitooni või annab kerge tumedama või punakama varjundi. Mahapestavad värvid on ohutud, need ei tekita allergiat. Üks hoiatus kehtib nende kohta küll: vihma kätte toonitud juustega jääda ei maksa!

Kergvärv

Kergvärv kantakse äsja pestud juustesse, et see saaks paremini juuste pinnakihti tungida. Värv muudab juuksed säravamaks ja annab neile soojema tooni. Halle juukseid see ei kata. Kergvärv püsib umbes 6–8 nädalat, iga pesukorraga muutub see pisut tuhmimaks. Värvained kergvärvis enamasti kahjulikud ei ole, ärritust või ülitundlikkust tekitavad need haruharva. Kui endal ise juukseid värvida, siis on mäkerdamist omajagu ja käte kaitsmiseks peab kindlasti kandma kilekindaid. Värskelt värvitud juuste kuivatamiseks ilusat uut valget rätikut võtta ei tasu: värvi pole kangast sugugi kerge maha pesta.

Taimed

Katsetatud on ka kõiksugu taimedega värvimist. On väidetud, et kummel annab juustele kaunima tooni, aga katse hoida tuhkblondel juustel kummelitõmmist ei andnud mitte mingit tulemust, isegi pärast mitut tundi. Lahjendatud sidrunimahl võib heledatele juustele anda kergelt punaka tooni. Kange sidrunimahl muudab oma happesuse tõttu juuksed rabedaks ja koos päikesevalgusega ka heledamaks. Viimane oli populaarne juuste pleegitusmeetod renessansiaegses Itaalias. Kõigist proovitud taimedest andis märkimisväärse tulemuse vaid üks – henna. Aga  vastupidiselt levinud arvamusele ei pruugi henna olla juustele sugugi hea. Pikaajalisel kasutamisel muudab see juuksed kuivaks ja kergesti murduvaks. Loodusravis tuntakse hennat kui taime, mil on kudesid kokku tõmbav toime. Selle juustest väljasaamine on pikk protsess, appi tulevad parkaineid lahustavad õlid. Hennaga värvitud juustesse keemilisi lokke teha ei tasu: lokivedeliku imendumise aeg on pikem, seda peab peas hoidma kauem ja juustele tehakse nii suurt kahju. Hennaga värvimine on suhteliselt ohutu, kui teha seda kuni viis korda aastas. Tihemini pole soovitatav. Eri maade henna annab eri toone. India henna on sügavpunane, Hispaania oma erepunane ja Lõuna-Ameerika henna tumelilla. Kui lisada sidrunimahla, muutub toon punasemaks. Punasust vähendavad kohv, pähklikoored ja teelehed. Lõplik tulemus sõltub juuste loomulikust toonist: tumedatele juustele annab henna pisut soojema tooni, blondidele aga inetu oranži värvi.

 Püsivärv

Kemikaalid püsivärvides imbuvad juuksekarva keskmisesse, kiudkihti ehk korteksisse, seepärast peab püsivärvi kasutamisse suhtuma ettevaatlikkusega. Püsivärvid sisaldavad parafenüleen-diamiini, mille aktiveerib vesinikülihapend. Värv segatakse vesinikuga kokku vahetult enne värvimist. Kui soovitakse loomulikust värvitoonist heledamat tooni, lisatakse rohkem või kangemat vesinikülihapendit. Püsivärv katab hallid juuksed täielikult, toonivalik on väga lai. See kantakse kuivadele, eelistatult pesemata juustele, ja lastakse ettenähtud aja mõjuda. Püsivärvi välja pesta pole võimalik. Püsivärv jätab juuksed kuivemaks ja poorsemaks. Juuksejuuri tuleb regulaarselt värvida ja et kahjulik mõju oleks väiksem, tuleks ideaalis vältida juba värvitud juusteosa ülevärvimist. Päike muudab püsivärvi tooni tuhmimaks. Et vältida allergilist reaktsiooni, tuleb enne värvimist kindlasti teha katse: segada kokku väheke värvi ja vesinikülihapendit ning kanda segu nahale, näiteks kõrva taha, ja 30 minuti pärast maha pesta. Kui 48 tunni pärast piirkond sügeleb, punetab või kipitab, ei tohi värvi kasutada! Kui reaktsiooni pole, võib juukseid värvima hakata.

 Blondeerimine

Blondeerimisvahend segatakse vesinikülihapendiga, see segu peaks juustest nende loomuliku värvi välja pleegitama. Et loomuliku tumeda juuksetooni annavad punane ja kollane, võib tumedate juuste blondeerimise tulemuseks olla kollakas või porgandivärvi toon. Kui blondeerida juuksed täiesti valgeks, kahjustub nende struktuur ja juuksed murduvad kergesti. Mida suurem toonimuutus, seda rohkem juuksekiud kahjustub. Pärast blondeerimist peaks 48 tundi hoiduma päikesest, basseini- ja mereveest. Blondeeritud juukseid tuleb kindlasti hooldada sügavniisutavate palsamite ja seerumitega.

 Juuste triibutamine või salgutamine

Triibutades või salgutades värvitakse või blondeeritakse üksikud juuksesalgud. Teist tooni salgud näo ümber annavad näole pehmust, paar-kolm eri värvitooni salkudes lisavad soengule põnevust ja liikuvust. Ka halle juukseid saab salgutades edukalt varjata. Kuna nii ei värvita juukseid täielikult, on ka nende kahjustamine minimaalne, juuksed ei kuiva nii palju ning värv jätab loomuliku ja pehme mulje.

 Trihholoogi soovitused

Et värvitoon ei tuhmuks kiiresti:

* Ära pese juukseid vähemalt kaks päeva pärast värvimist! Iga pesukorraga muutub toon lahjemaks;

* Kasuta värvitud juustele mõeldud šampoone ja palsameid: need sisaldvad värvi siduvaid aineid;

* Basseinivees sisalduv kloor ladestub juuste pinnakihile ja muudab värvitud juuksed tuhmiks, seepärast tee enne basseini minekut juuksed puhta veega märjaks ja loputa need ka pärast ujumist hoolikalt puhta veega üle;’

* Päikese käes kanna peakatet: UV-kiirgus pleegitab juuksevärvi.

* Kasuta suvel lisaks mahapestavale palsamile ka UV-kaitsega palsamit, mida saab juustele pihustada. Siis ei pleegi värv nii kiiresti ega hakka juuksed suve lõpus nii kergelt murduma.

Kasutatud materjal:

london-centre-trichology

 

Miks juuksed välja langevad?

Miks juuksed välja langevad?

Miks juuksed välja langevad?

Trihholoogiakeskusesse pöörduvad mehed on tavaliselt mures sellega, et laup või pealagi hakkab kiilaks minema, samas kurdab ka üha rohkem naisi, et juuksed on peas lahti ja langevad välja.

Põhjuseid, miks juuksed välja langevad, on palju. Trihholoogiakeskuse trihholoogi Gerthy Salasoo kinnitusel peituvad need tavaliselt kas organismis seespool või valedes eluviisides.

Normaalne juuksekadu on keskmiselt 50–100 juuksekarva päevas, sügisel ja talvel kuni 150.

Ent kui juba pikemat aega langeb juukseid välja rohkem, siis peab otsima probleemi põhjust.

Ainete puudus organismis

Kui pole tegemist päriliku kiilaspäisusega, võib põhjuseks olla näiteks mõne aine puudus organismis. Naistel on selleks sageli rauapuudus ja siis saab abi apteegist. Juuste väljalangemist põhjustavad sageli ka hormonaalsed muutused, näiteks kilpnäärme üle- või alatalitus, hormonaalsed muutused raseduse ajal ja pärast sünnitust või menopausi, aga ka rasestumisvastaste või muude hormoontablettide tarvitamine.

Korraga võib palju juukseid kaotada ka mõni kuu pärast suurt operatsiooni või rasket haigust.

Ravimid?

Vahel võib probleemi juur peituda hoopis ravimites: ligi 500 ravimi infolehel on võimaliku kõrvaltoimena kirjas ka juuste hõrenemine. Sagedamini kehtib see antidepressantide, põletiku- ja trombivastaste ning südame- ja veresoonkonnaravimite kohta.

Juuste väljalangemine on seotud eluviisidega

Üllatusena võib tulla aga see, et juuste väljalangemine on tihedalt seotud ka eluviisidega, eriti aga stressi ja toitumisega. Pingelised eluperioodid mõjuvad eriti halvasti neile, kes stressis olles ei märka regulaarselt süüa. Tervislik toitumine, eriti aga just korrapärane toitumine, mõjutavad otseselt aga ka juuste tervist. Samal põhjusel võib juuste väljalangemise kaasa tuua ka range dieet.

Päris tihti juhtub ka seda, et naine tuleb trihholoogi vastuvõtule murega, et juuksed on lahti ja langevad välja, aga mikrokaamera näitab, et probleem pole peanahas, vaid hoopis juuksekarvades: seda reedavad valged täpikesed juuste murdumiskohtades. Selle põhjused ei peitu aga mitte organismis seespool, vaid on välised: juuksevärvid ja muud keemilised vahendid, föönitamine, sirgendamine. Siis saab abi juukseid tugevdavatest palsamitest ja maskidest.

Trihholoogi poole kiilanemise murega pöördunud meestele lihtsaid soovitusi pole, sest sageli on see pärilik ja põhjustatud meessuguhormoonide kõrgest tasemest.

Isegi kui juuste väljalangemise põhjus on geneetiline, siis stress, ebaregulaarne toitumine ja vähene liikumine kiirendavad protsessi, terve elustiil ja õige juuksehooldus aga, vastupidi, võimaldavad kiilanemist isegi kuni paarkümmend aastat edasi lükata.

Juustehooldus

Juuksehoolduses kipuvad mehed tegema seda viga, et pesevad pead dušigeeliga, mille pudelil on märge, et see sobib nii keha kui juuste jaoks. Tegelikult on peanaha pH erinev, dušigeel muudab seda aga aluselisemaks ja selles on halbadel bakteritel kergem paljuneda. Samuti ei pruugi dušigeel rasu ja mustust peanahalt välja pesta, nahapoorid ummistuvad ja juuksekarva vereringe on takistatud, see läheb enneaegselt puhkefaasi ja langeb välja.

Trihholoogiakeskus pakub peanaha vereringe ergutamiseks spetsiaalset pihustatavat vahendit, seda kasutades kasvavad juuksed taas tugevamaks.

Juuste väljalangemise ravikuuri jooksul peaks esimesed tulemused silmaga näha olema juba kolme kuu pärast. Vereringet aitavad parandada osooni- ja vaakumravi, väga häid tulemusi on andnud ka uued Mediceuticalsi tooted.

Kõige tähtsam on aga elada tervislikult: süüa ja liikuda regulaarselt, vähendada stressi kas hobidega tegeledes või lähedastega koos aega veetes.

 

Peanahk teeb muret?

Peanahk teeb muret?

Peanahaprobleemi korral ei tasu ise endale diagnoosi panna

 

Kui pea sügeleb ja seda kratsides lendleb valgeid ebemeid, ei tasu kiirustada mitte poodi või apteeki kõõmavastast šampooni ostma, vaid tuleks külastada hoopis trihholoogi, sest peale kõõma võib peas ebamugavustunnet tekitada hoopis miski muu.

Millised on tavalisemad peanahaprobleemid, annab ülevaate Trihholoogiakeskuse vanemtrihholoog Liina Kiisa.

Suur osa viimasel ajal Trihholoogiakeskusesse pöördunud inimestest tuleb abi otsima kõõma vastu, lähemal uurimisel on aga selgunud, et osal neist vaevab peanahka kõõma asemel hoopis kuivus, seborroiline dermatiit, psoriaas või väikestel lastel ka peaseen. Vahel võib tegemist olla ka kontaktdermatiidi ehk nahapõletikuga, mille on põhjustnud mõni nahale sattunud ärritav aine või allergeen.

Ka liiga kuiv peanahk kipub sügelema ja kestendama, liiga kuivaks võivad selle muuta näiteks kanged hooldusvahendid, liiga sage pea pesemine ja föönitamine, pakaseline või vastupidi, kuum õhk.

Seborroilise dermatiidi ehk nahapõletiku korral tekivad peanahale roosakad ketendavad ja sügelevad laigud, sageli on probleemi põhjuseks nahal elava pärmseene (malassezia furfur) liiga kiire paljunemine. Haigus kipub ägenema talvel, kui naharakkude kiiret paljunemist pidurdavat UV-kiirgust on vähe, halvasti mõjuvad ka üldine stress, mõni viiruslik või bakteriaalne nakkus.

Peanaha psoriaasi puhul on katt hallikamat värvi ja paksem, haigus kipub olema krooniline.

Sageli on kaebuste põhjustajaks tõepoolest kõõm ehk liigse hulga surnud naharakkude irdumine, aga sel juhul aitab trihholoog jälile jõuda põhjusele, miks kõõm on tekkinud.

Kõõm

Kõõma võivad põhjustada näiteks stress või valed hooldusvahendid. Kuigi kõõma tekkes on süüdistatud nii liiga kuiva kui liiga rasust nahka, pea liiga tihedat või liiga harva pesemist ja vale toitumist, peavad nahaarstid nii seborroilise nahapõletiku kui ka kõõma kõige sagedasemaks põhjuseks normaalse naha mikrofloora hulka kuuluva pärmseene malassezia furfur jõudsat paljunemist.

Selle paljunemist võivad omakorda soodustada suurenenud rasueritus, hormonaalsed kõikumised, stress, liiga harv juuste pesemine, aastaaegade muutused, haigestumine, aga ka pärilikkus.

Kõõma on võimalik edukalt kontrolli all hoida. Esmalt tuleb leida sobiv šampoon, sest nende mõju on küllaltki individuaalne. Kui mõni kõõmavastane šampoon annab väga hea tulemuse, siis edaspidi tasuks tavalisele šampoonile üle minnes kord nädalas probleemi ennetamiseks siiski kõõmavastast šampooni edasi kasutada.

Veel on soovitatav lasta juustel pärast pesu korralikult ära kuivada, mitte neid kohe kinni panna, vältida umbseid peakatteid, vähendada juuksevahtude, -vahade, -geelide kasutamist (muudavad nahka rasusemaks), juuste föönitamist (kuivatab nahka), võimalusel päevitada (pidurdab naharakkude paljunemist) ning  tervislikult toituda: kasvatada puu- ja juurvilja ning täisteratoodete osa ja vähendada pärmi sisaldavate küpsetiste ja jookide tarbimist.

Juuste väljalangemine

Sage mure, millega veel trihholoogide poole pöördutakse, on juuste väljalangemine. See probleem  toob inimesi vastuvõtule enim kevadeti ja sügiseti, eriti suur oli probleem pärast 2010. aasta väga kuuma suve.

Kui tegemist pole geneetilise eelsoodumusega, pakub trihholoog murele lahendust: abiks saab nii protseduuridest kui ravivahenditest.

Näiteks pöördus Trihholoogiaksekusesse keskealine mees, kel olid kaheksa kuud pärast ränka üleelamist ja sellest tingitud stressi kuklal juuksed laiguti välja langenud. Kuue kuu jooksul käis mees raviprotseduuridel ja väiksem laik kadus juba siis. Aasta pärast keskusesse pöördumist oli täielikult kadunud ka suurem kiilas laik. Ta helistas ja teatas rõõmsalt, et kui ei teaks, ei saaks peale vaadates mitte kuidagi aru, et mõni aeg tagasi polnud tema kuklal laiguti mitte ainsatki juuksekarva.

Samuti leiavad trihholoogid sobivad ravivahendid ja -protseduurid ka seborroilise nahapõletiku, peanaha psoriaasi ja muude peanahaprobleemide korral.

zp8497586rq