Õhk, vesi, nahk!

Õhk, vesi, nahk!

Külm ilm ja kuum vesi kuivatavad nahka

Need, kes ootasid pikisilmi päikest ja suvesoojust ning pidid tänavustes jahedates ja vihmastes suveilmades pettuma, võivad end lohutada sellega, et vähemalt nahk püsib selliste niiskete ilmadega terve ja värske.

Probleemiga, et päike kipuks nahka liigselt kuivatama või muutuks nahk liiga kuivaks konditsioneeriga siseruumides, võivad tänavu silmitsi olla vist vaid need, kes otsivad suvesoojust näiteks Vahemere äärest.Et aga nahaprobleemide tippaeg, sügistalvine periood, pole enam mägede taga, tasuks mõned selle aja ohud meelde tuletada. Kindlasti annab üht-teist oma naha tervise heaks ära teha juba praegu!Kui välisõhk muutub külmaks ja kuivaks ning puhuma hakkab külm tuul, lisab sellele oma osa veel ka keskküttega või õhksoojuspumbaga köetavate siseruumide kuiv õhk ning meie nahk hakkab endast kareduse, kiskuva tunde ja sügelemisega märku andma. Selle põhjus on lihtne: kuivas õhus kaotab nahk niiskust ja seda kaitsev rasukiht väheneb.

Nahaarstid jagavad selle ennetamiseks mitmeid häid soovitusi:

*kanda niisutavat kreemi nahale juba hommikul;
*kasutada magamistoas õhuniisutajat, kõige lihtsam variant on asetada veekauss radiaatori lähedusse;
*kanda välja minnes mütsi, salli ja kindaid, aga ka sooje pikki põlvikuid, sest muidu pääseb püksisäärtest sisse pugev külm õhk säärtel nahka kuivatama;
*niisutada nahka seestpoolt, tarbides päevas piisavalt vedelikku, eelistatavalt vett.

Niisutava kreemiga (ka näo pesemisega) peab pakaselistel hommikutel olema aga ettevaatlik:
lõpuni kuivamata niiskus võib külmuda, nii tekib näol imeõhuke jääkoorik ja see võib põhjustada nahakahjustusi.

Selle ennetamiseks on nahaarstidel taas mitmeid soovitusi:

* duši alla või vanni ei tohiks jääda kauemaks kui kümme minutit;

* vesi peaks olema pigem leige kui kuum;

* igaveseks tuleks unustada karedad harjad ja svammid, sest nendega nahka hõõrudes hõõrume maha ka selle loomuliku rasukihi, mis hoiab nahka niiske ja tervena;

* pole mingit vajadust end iga kord pealaest jalatallani dušigeeliga vahuseks ajada, piisab ka lihtsalt soojast veest. Lõhnastatud dušigeele ja seepe (samuti alkoholisisaldusega näovett) tuleks üldse vältida. Näo, käte ja jalgade, kaenlaaluste ja intiimpiirkonna pesemiseks võiks kasutada tundlikule nahale mõeldud mahedatoimelisi pesuvahendeid;

* pärast pesemist pole mõistlik end käterätiga kõvasti kuivaks hõõruda, nahale on kasulikum, kui see õrnalt kuivaks patsutada;
* pärast vanni või dušši võiks nahka kohe niisutava kreemiga kreemitada, see ei lase niiskusel nahast aurustuda. Selsamal põhjusel – et niiskus ei saaks jahedas toas nahalt aurustuda ja seda veelgi kuivemaks jätta – on parim aeg vannis või duši all käia vahetult enne voodissepugemist.
Kasutatud materjalid:
http://www.webmd.com
http://health.howstuffworks.com
www.thedailybeast.com

Päikesekreem on kahjulik

Päikesekreem on kahjulik

Päikesekaitsekreem toob kasu asemel kahju

Nahavähist on saanud võimsalt leviv epideemia: maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas just nimelt nahavähk. Kuigi nahaarstid on aastaid soovitanud päevitamist vältida ja kasutada päikesekaitsekreeme, kasvab nahavähi esmasjuhtumite arv pidevalt.

Viimastel aastatel kirjutavad Ameerika ja Euroopa terviseajakirjad aina rohkem hoopis sellest, et päikesekaitsekreemid on teinud nende kasutajatele kohutava karuteene, sest on sageli ise nahavähi põhjustajaks.

Tema väitega on nõus paljud maailma teadlased. Nad toovad uuringutulemustele toetudes välja kolm peamist põhjust, miks päikesekaitsekreemid on tervisele ohtlikud. „Näita mulle inimest, kes kasutab päikesekaitsekreemi ja ma näitan sulle inimest, kes on teel vähki haigestumise poole,“ ütleb terviseportaali NatutralNews toimetaja Mike Adams.

*Esiteks blokeerib päikesekaitsekreem ultraviolettkiirguse, mille toimel tekib nahas D-vitamiin. Aga D-vitamiin, mida saame praktiliselt ainult päikesekiirgusest (vaid 10% toidust), on parim looduslik kaitse vähi vastu, sealhulgas ka nahavähi vastu.

Lisaks tugevdab D-vitamiin lihaseid, luid ja hambaid, samuti immuunsüsteemi, südame-veresoonkonda, kaitseb meid diabeedi, osteoporoosi, depressiooni, skisofreenia, veresoonte lupjumise ja ülekaalulisuse eest, parandab ainevahetust, aitab hoida veresuhkru taset.

Niisiis on D-vitamiin tervisele asendamatu. Samal ajal näeme iga päev lapsevanemaid, kes kreemitavad päikesekaitsekreemiga sisse oma lapsi, kes vajaksid kriitiliselt hoopis D-vitamiini, et nende luud ja hambad saaksid tugevaks ja et nende aju areneks normaalselt.

D-vitamiini puudus on muutunud nii massiliseks, et Harvardi meditsiiniinstituudi teadlased nimetasid olukorra lausa pandeemiliseks. Selle põhjuseks on vähene päikesevalguse käes viibimine ja kaitsekreemide kasutamine.

Eesti elanike veres D-vitamiini taset uurinud Tartu ülikooli arstid Mart Kull, Riina Kallikorm ja Margus Lember leidsid, et keskmine D-vitamiini hulk veres on meie inimestel normist (75 nmol/l) aasta ringi oluliselt madalam, ulatudes suvel keskmiselt 59 ja talvel 44 nmol/l.

Vajaliku D-vitamiini doosi saab kätte, kui viibida päikese käes 20-30 minutit (katmata nahaga). Eesti kliima tähendab aga, et seda hüve saame kasutada vaid loetud kuud. Eesti arstide hinnangul vajaks eestlane lisa-D-vitamiini vähemalt oktoobrist maini.

*Teiseks sisaldab enamik päiksesekaitsekreeme vähki tekitavaid aineid.

Päikesekaitsekreem on tõeline keemiarünnak ihu vastu, see võib oma koostisainete tõttu paradoksaalselt  kaasa tuua just neid tagajärgi, mille eest püütakse end kreemitades kaitsta.

Ameerikas tegutsev, arstidest ja teiste alade spetsialistidest koosnev mittetulundusühing Enviromental Working Group uuris mõne aasta eest 500 päikesekaitsekreemi ning pidas neist ohutuks ja efetiivseks vaid 39.

Nad leidsid enamikest päikesekaitsekreemidest vähki tekitavaid aineid, mis imenduvad läbi naha vereringesse, võivad kahjustada rakuseinu ja põhjustada rakkude vohamist, mis omakorda viib vähi tekkeni. Eriti ohtlikuna tõid nad välja oksübensooni (oxybenzone),  mida teadlased seostavad tapva nahavähi, melanoomi tekkega.

Rohkem kui 40 protsenti uuritud päikesekaitsevahenditest sisaldas ka A-vitamiini (kreemide koostises retinooli või retinoolpalmitaadi nime all), mida samuti seostatakse nahavähiga.

Probleem on selles, et kuigi naha vananemist pidurdav A-vitamiin on siseruumides kasutatavates kreemides ohutu, aktiviseerub see päikese käes, tekkivad vabad ühendid kahjustavad rakuseinu ning suurendavada nahavähki haigestumise riski.

*Kolmandaks ohuks on see, et päikesekreemi kasutaja kipub jääma suvise keskpäevapäikese kätte liiga kauaks. Et aga päiksekaitsevahendid sisaldavad vaid UVB-blokeeringut päikesepõletuse kaitseks, saavad kreeme kasutavad inimesed suurema koguse kahjulikku UVA-kiirgust. Päikesepõletus on keha hoiatussignaal, et nahk on saanud liiga palju päikest, see iseenesest vähki ei tekita. Kaitsekreemikihi all jääb see hoiatussignaal aga märkamatuks ning inimene saab liiga suure doosi UVA-kiirgust, mis koos kreemis sisalduvate mürgiste ainetega on ideaalne rakkude kahjustaja ja nahavähi tekitaja.

Kasutatud materjalid:

http://www.thebetterhealthstore.com

http://www.naturalnews.com

www.cancer.ee

http://forte.delfi.ee/news/teadus/paikesevalgus-kas-toesti-imerohi.d?id=28827925

http://en.wikipedia.org/wiki/Potential_health_risks_of_sunscreen

Juuksed kui elujõu allikas

Juuksed kui elujõu allikas

Juuksed kui elujõu allikas

Uskumust, et inimese juustes peituvad vägi ja elujõud, leiab peaaegu kõigist kultuuridest. Juustele, aga ka küüntele ja hammastele on alati omistatud maagilisi omadusi.

Räägitakse, et Vietnami sõja ajal otsiti Ameerikas indiaanlaste reservaatidest luurajateks noori ja treenitud mehi, kes suudaksid märkamatult liikuda ka raskesti läbitavatel maa-aladel. Kui aga need erakordse intuitsiooniga noorikud olid juba väeteenistusse võetud, siis nende võimed kadusid.

Mehed ise väitsid, et pärast seda, kui nende juuksed maha lõigati, kadus ka nende intuitsioon ja nad ei suutnud enam tajuda neid vaevumärgatavaid märke, mida nad varem tähele panid.

Selle jutu tõepärasuse kontollimiseks tehti kahe noore indiaanlasega katse, ühel  jäeti juuksed pikaks ja teisel lõigati need maha. Nad saadeti metsa ööbima ööbima ja öösel lähenes neile „vaenlane“. Pikajuukseline mees tajus intuitiivselt ohtu ja ärkas kohe, kiilas mees magas rahulikult edasi.
Katse põhjal järeldati, et juukseid, mis on meie sisemise intuitsiooni väline pikendus, võib pidada ka „antennideks“, mis koguvad ja edastavad olulist infot.  Samas ka vastupidi: kui juuksed on maha lõigatud, siis on ka välismaailma tajumine häiritud.

Kindlasti on paljud kuulnud ka piiblilugu Simsonist ja Deliilast. Simson oli nasiir ja tema pikad juuksed, mis olid märgiks ta pühendumisest Jumalale, olid ka üleloomuliku jõu allikaks.

Vaenlased, kes püüdsid tulutult pikka aega Simsoni väe saladust avastada, lasid selle lõpuks  välja nuhkida Simsoni armastatul Deliilal. Naine andis vaenlasele teada, et Simsoni üleloomulik jõud lahkub temast, kui lõigatakse maha ta juuksed.

Nii juhtuski. Vangistuses olles hakkasid Simsoni juuksed aga taas kasvama ja üleloomulik jõud taastus. Kui Simson, kel olid ka mõlemad silmad peast välja torgatud, toodi Draagoni templisse, et templitäis vaenlasi saaks tema üle nalja heita, surus ta templi tugisammastele ja kukutas tänu taastunud üleloomulikule jõule selle hiiglasliku hoone vaenlastele peale, hukkudes ise koos nendega.

Nii nagu omal ajal nasiirid, ei püga oma juukseid ega habet ka näiteks India sikhid, ühelt poolt näitavad nad sellega oma pühendumist Jumalale, teisalt on nad veendunud, et juuksed on inimese elujõu korvamatuks allikaks ja seetõttu ei tohi neid lõigata.

Läbi sajandite on uskunud ka rastapatside kandja – Austraalia aborigeenid, Uus-Guinea hõimud ja paljud Aafrika rahvad –, et vaimne energia väljub kehast pealae ja juuste kaudu, ning et kui juuksed on seotud, jääb energia kehasse.

Miks indiaanlased võtsid trofeedeks vaenlase skalpe? Nad uskusid, et juustes peitub endise omaniku vägi, mida saab tööle panna uue omaniku kasuks.

Ajalooliselt on pikad juuksed olnud ka jõukuse ja võimu tunnuseks, samas on kiilas pea viitanud väe ja ühiskondliku staatuse kaotamisele: pea aeti paljaks orjadel, vangidel, nekrutitel ning seda peeti tõhusaks mooduseks mitte ainult füüsilise ja elujõu, aga ka tahtejõu ehk isiksuse alla surumisel.

Eestlaste pärimusi juuste kohta kogus oma lõputöö tarbeks Eesti Kunstiakadeemia kunsti- ja kultuuriantropoloogia magistrant Kätlin Leokin. Tema töö näitab, et peale iluvahendi –  tüdrukutel pidid olema pikad ning ilusad ja säravad juuksed, sest need aitasid peigmehi ligi meelitada – olid juuksed ka sotsiaalse staatuse sümbol. Vallalistel tüdrukutel olid pikad juuksed ja patsid, pulmatseremoonia juurde käis tanutamine ja juuksed peideti ära, abielunaine lahtiste juustega ringi käia ei tohtinud.

Juukseid lõigates ei tohtinud oma kiharaid kunagi endast maha jätta, eriti teise inimese kätte, sest iial ei võinud ju teada, mis inimesega tegu on ja kas ta juukseid selle omaniku vastu ära ei kasuta ja talle kurje sõnu peale ei loe.  Samuti ei tohtinud juukseid ka tuule kätte visata, kuna siis võisid need jällegi mõne kurja inimese kätte sattuda.

Juuste arhailine maagia muutus aga 1920.-1930. aastatel ilumaagiaks: nüüd on juuksed naise ehe ning rituaalid ja salateadmised on muutunud keemiliseks koostiseks iluravipurgikestes.

Samas arvab Kätlin Leokin, et juustega seotud maagia pole tänapäeval siiski täielikult kadunud, vaid pesitseb meis alateadlikult edasi. „Miks muidu naised näiteks lahku minnes juuksurisse kiharaid maha lõikama kiirustavad? Eks ikka selleks, et vanast pääseda ja puhtalt lehelt alustada,“ arvab ta.

Nii ei pesevat ka tänapäeva tudengid enne eksamit pead, et mitte tarkust välja pesta!

Kasutatud materjalid:

http://www.sott.net/articles

http://haridus.opleht.ee

ohtuleht.ee

Hooajaline juustekadu

Hooajaline juustekadu

Kuidas ennetada ja peatada juuste hooajalist väljalangemist?

Mõnda aega tagasi vaatasime, kuidas vähesest päikesevalgusest tulenev D-vitamiini puudus põhjustab juuste hooajalist väljalangemist. Seekord selgitame, kuidas juuste väljalangemine välja näeb ja kuidas seda peatada.

Täiskasvanud inimese peanahal on umbes 100 000 karvanääpsu, mis vajavad toitaineid, mille tagab neile terve peanaha verevarustus. Juuksed ei kasva pidevalt, vaid läbivad kahte erinevat faasi: kasvu- ja puhkefaas.

Normaalse juuste kasvamise tsükli puhul on 90% juuksekarvadest kasvufaasis ja 10% puhkefaasis. Kui puhkefaasis olevate juuksekarvade arv suureneb kasvufaasis juuksekarvade arvelt, ei suuda organism väljalangevaid juuksekarvu parajal hulgal taastada ja juuste väljalangemine muutub märgatavaks.

 Järgnevalt mõned praktilised nõuanded, mida järgides saad ennetada või isegi vältida juuste hooajalist väljalangemist kevadel:

  • Viibi kevadel päikese käes ja varu endale talveks D-vitamiine!Toiduga saab D-vitamiini suhteliselt piiratult, samas suvekuudel piisab vajaliku D-vitamiini hulga tekkimiseks sellest, kui nägu ja käsivarred saavad umbes 20 minutit päikest päevas. Seetõttu katsu ka juba kevadel peesitada ning leia endale toidulisandid, kust saaksid vajaliku kogus
    e D-vitamiini.

Peamisteks D-vitamiini allikateks on rasvane kala (lõhe, tuunikala, sardiin, makrell), munakollane ja maks. D-vitamiini päevane vajadus 20-25 mikrogramm. Rohkem informatsiooni D- vitamiini kohta saad siin. http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=19

    • Ära unusta ka teisi vitamiine. Juuste puhul pea silmas B-grupi vitamiine (liha, kala, spinat, spargel, kaunviljad, kartul, tatrapuder, õllepärm), rauda (loomamaks, hirsipuder, mereannid, peet, tomatid, õunad, viinamarjad), vaske (mereandides, munades, kuivatatud puuviljades, piimatoodetes), omega-3 ja -6 rasvhapped (külmpressitud taimeõli, kala), tsinki (idudes ja kliides, munades, pähklites, leht- ja juurköögiviljades), joodi (merikapsas, kalas), road, mis on valmistatud želatiiniga, „maitsevad“ juustele kõige enam (lihasült, kalatarretis).
  • Joo piisavalt vett. Vesi on alati meie keha jaoks oluline, ära unusta seda joomast.
  • Hoidu stressist! Alati kerge öelda, aga vahel nii raske teha. Kuid isegi kui on olnud pingeline periood, anna kehale peale seda puhkust ja püüa nautida elu ja unustada see, mis stressi tekitas.
  • Tee trenni. Kevadel on väga hea hakata jalutamas käima. Kehaline koormus tagab meile hea vereringluse, sh. toitainete parema kättesaadavuse ka juustele.
  • Hoolda peanahka õigesti. Pea silmas, et pese pigem peanahka kui juukseid.
  • Masseeri peanahka ringjate liigutustega. Kasulik oleks teha seda iga päev 5 minutit.
  • Õige shampoon. Kui sa tead juba, et sul on suurenud väljalangemine kevadel ja sügisel, siis hakka pesema juba varakult juuste väljalangemise vastase shampooniga, mis aitab seda ennetada.
  • Raviampullid. Kui tunned, et olukord on ikka päris kontrolli alt väljas, siis kasuta ampulle peanahale.

Kui juuksed langevad välja vaatamata mitmekülgsele toitumisele ja õigele hooldusele, peaks pöörduma perearsti poole ning laskma teha põhjaliku vere- ja kilpnäärmehormoonide analüüsi, samuti kontrollima vere rauasisaldust. Uurida tasub ka tähtsaimate “juuksevitamiinide” – biotiini, vitamiini B12 ja foolhappe kogust veres.

Ilusat ja rahulikku kevadet!

Kohustustesse uppumas

Kohustustesse uppumas

Aega napib? Just siis peab võtma aega enda jaoks!

Elutempo on peaaegu kõigil noortel naistel liiga kiire: me käime tööl, õpime või täiendame end, kanname hoolt kodu ja teiste pereliikmete eest ning kõige selle virr-varri keskel kipume iseenda ära unustama. Kui see juhtub, võib tulemuseks olla stress või isegi depressioon.

Hiljuti avaldas üks mees naistele mõeldud veebiportaalis arvamusloo naise ilust ja kinnitas, et naise teeb ilusaks sära tema silmis.

Kas sinu silmad säravad? Või kipub kohustuste koorem seda sära röövima? Tahaksid olla puhanum, enesekindlam, rahulolevam, keskendunum, energiast pakatavam? Millest küll alustada?

Siin on mõned lihtsad nipid, mis aitavad enda eest hoolt kanda ka siis, kui aega napib:

Õpi ütlema „ei“

Jõuad töölt koju ja laps juba ootab, et aitaksid tal koolitükke teha, siis helistab ema ja tahab sinuga lobiseda, sõbrannad tahavad külla tulla…, aga alati ei pea kõigile ja kohe vastu tulema. Tee endale head ja ütle „ei“! Keegi ei pahanda, kui ütled viisakalt, et vajad tõesti praegu natuke enda jaoks aega, et „patareisid laadida“. Õpi seda tegema: see annab sulle aega ja ruumi ning kergendab koormat, mida tunned end õlgadel kandvat.

Palu abi

Palu abi, selles pole midagi imelikku. Tegelikult inimestele isegi meeldib, kui neid appi palutakse – nad tunnevad end siis vajalike ja olulistena. See on suur abi, kui keegi käib sinu eest toidupoes ja teeb näiteks õhtusöögi valmis. Ära püüa kõike ise teha, las igal pereliikmel olla mõni kohustus kanda. Palu vahel ema appi kodu koristama või korralda näiteks aiatöödeks talgupäev ja kutsu sõbrad appi.

Maga piisavalt

Rootsi teadlased tegid sel kevadel avalikuks uuringutulemused, mis tõestavad, et väljend „beauty sleep“ (iluuni) pole müüt, vaid tegelikkus. Need uuringus osalenud, kel jäi uneaeg väheseks, kaotasid atraktiivsuse ja nägid välja haiglased. Teadlased väidavad, et on avastanud võtme, mis avab hea väljanägemise saladuse, ja selleks on hea uni. Kui magad öösiti kaheksa tundi, näed välja seksikam, tervem ja atraktiivsem!

Päeva esimesed viis minutit kulugu… venitustele

Kui päev algab stressiga – ruttu, ruttu, kell on juba nii palju! -, siis võib stressirohkeks kujuneda kogu päev. Targem on ärgata viis minutit varem, tõusta rahulikult, venitada end nii pikaks kui võimalik, siis painutada ette, käed maha, ja taas oma keha venitada. Kui tunnetad oma keha ning hingad sügavalt sisse ja välja, tunned end päeva alguses hoopis pingevabamalt.

Käi jala

Kasuta ära kõik võimalused värskes õhus liikuda! Kiire kõnd ja jooks, nagu ka iga teine treening, vallandavad organismis endorfiine ehk õnnehormoone, mis aitavad stressi peletada. Kui trenniks aega pole, siis pargi vähemalt tööle sõites auto kaugemale, või kui kasutad ühistransporti, tule peatus või paar varem maha. Kas või mõni minut värskes õhus liikumist säästab tegelikult ka su aega, sest oled siis tööle hakates keskendunum.

Leia aega puhata

Näpista teadlikult aega puhkepausideks, kus paned kõik töömõtted ja mured kõrvale. Muuseas, viis minutit vaikust on parem kui 30 minutit teleka ees!

Kanna ilusaid rõivaid

Kui sa riietud hästi, on ka enesetunne parem. Kasuta ka kvaliteetseid ilutooteid: näiteks salongides müügil olevate juuksehooldusvahenditega püsivad juuksed kauem puhtad ja on tervemad!

Mõnule vannis

Miski muu ei aita paremini lõõgastuda kui kuum vann. Õhtune vanniskäik on parim ka seetõttu, et vanni ei saa sa oma tööasju ega arvutit kaasa võtta!

Ära lase väikesel segadusel end häirida

Keskendu sellele, mis on hetkel olulisem, koristada jõuad ka hiljem. Maailm ei kuku kokku, kui sul vahel mõni tolmurull põrandal lendleb.

Osta aega

Kasuta ära teenuseid, mida pakutakse, nagu näiteks kodukoristus, pesu pesemine ja triikimine.

Püüa päikest

Kui töötad siseruumides, püüa saada päiksesevalgust! Kui võimalik, söö suvisel ajal lõunat väljas. Päike on asendamatu energiaallikas!

 

Kasutatud allikad:

www.thefreedomexperiment.com

www.thesun.co.uk

 

Rasune peanahk

Rasune peanahk

Rasunääre eritab rasu, mis aitab juuksekarval välja libiseda juuksekraatrist ja kaitseb juukseid välismõjude eest. Liiga rasvaste juustega inimestel töötavad rasunäärmed ülemäära aktiivselt ja toodavad rasu rohkem kui tarvis. Rasused juuksed lähevad kiiresti mustaks, kuna koguvad kergesti juurde tolmu ja mustust. Üleliigset rasuvoolu võivad vallandada mitmed asjaolud, näiteks hormonaalsed häired, vale toitumine, stress, keemilised või mehhaanilised tegurid või väliskeskkonna mõjud. Peanaha kiirelt rasuseks muutumise vältimiseks tuleb seda puhastada vahenditega, mis absorbeerivad üleliigse rasu nahka ärritamata ning rasunäärmeid ergutamata.

Peamised sammud liigse rasu reguleerimiseks

  • Toituge tervislikult. Vältige rasvaste ja süsivesikuterikast toitu. Hästi peaksid mõjuma puu- ja köögiviljad, samuti A- ja B-vitamiine sisaldavaid toidud. B-vitamiini puudus põhjustab häireid rasuerituses ning A-vitamiini puudus omakorda muudab juuksed tuhmiks, kuivaks ja hapraks.
  • Vältida tuleks kuuma vett, tulise õhuga kuivatamist ja viimistlustoodete sattumist peanahale.
  • Palsamit kasutage ainult juuste niisutamiseks, et mitte ummistada nahapoore.
  • Peapesu reeglid: Peske ühe pesukorra ajal kaks korda, lastes ravišampoonil mõjuda 1 -2 minutit. Palsamit pange ainult juusteotstele ja ärge laske sattuda peanahale, et palsam ei ummistaks peanaha poore. Püüdke pesta mitte sagedamini, kui 2 -3 korda nädalas. Kui juuksed on väga mustad, siis loputage lihtsalt juuksed üle lahjendatud šampooniga, kuid ärge masseeri peanahka.

Väike kodune retsept! Kui Teil on probleeme rasuste juustega, siis aitab peanaha rasueritust vähendada paiseleheleotis. Selle valmistamiseks vajate 2 supilusikatäit kuivatatud või värskeid paiselehelehti ning ½ liitrit vett. Peenestage paiselehelehed ning valage segu keeva veega üle. Laske leotisel jahtuda ning seejärel kurna. Loputage leotisega peale pesu juuksed.[/message]