Kõõm

Kõõm

koom2

Kuiv kõõm, s.o. lahtiste helvestena juuste vahel.
Rasune kõõm, nahatükid on peanaha küljes kinni. Rasususe tõttu kleepub kõõm juuste külge ja sellega võib kaasneda ka juuste väljalangemine.

Kõõma korral toimub liigse hulga surnud naharakkude irdumine, mis põhjustab peanaha sügelemist ja valget või hallikat ketendust juustega kaetud peanahal. Õnneks ei ole haigus nakkav, kuid ta võib olla üpris püsiva iseloomuga. Kõõm hakkab üldjuhul tekima puberteedieas, saavutades maksimaalse väljenduse tavaliselt 40.-ndates aastates. Haigus on ebatavaline vanematel inimestel, kuigi mõnikord võib seisund püsida eluaegselt.

Probleemi esineb veidi rohkem meestel kui naistel, mis võib olla seletatav meessuguhormoonide tugevama mõjuga ja meeste suuremate rasunäärmetega.

Rasune kõõm

rasune koom

KÕÕMA TEKKEPÕHJUSED

Enamasti on kõõm tingitud geneetilise fooniga haigusest – seborroilisest dermatiidist. Kõõm on seborroilise nahapõletiku mittepõletikuline, kergem vorm, mille korral võib täheldada ketendust juustega kaetud peanahal. Piir nende kahe haiguse vahel on üsna ähmane. Kõõma tekkes on süüdistatud nii kuiva kui rasust nahka, pea pesemist liiga sageli või liiga harva, stressi, kehva toitumist jm. Kuigi mõned neist faktoreist võivad soodustada peanaha ketendust, peetakse nii kõõma kui seborroilise nahapõletikutõenäoliseks põhjuseks pärmseent Malassezia furfur. Seen kuulub normaalse naha mikrofloora hulka ja enamasti probleeme ei põhjusta.

Mõnedel inimestel hakkab pärmseen jõudsalt paljunema, põhjustades naha ärritust ja rakkude kiirenenud paljunemist, mis väljendub naha punetuse ja/või kestendusena. Tavalist naha uuenemist me tähele ei pane, sest surnud naharakud eemalduvad tolmuna. Kõõma puhul eraldub korraga suurem hulk rakke, mis moodustavad helbeid ja mida on kerge palja silmaga näha.

Täpsed põhjused, mis kutsuvad esile pärmseente paljunemist ja kõõma ägenemist, on teadmata, kuid võimalikud faktorid on:

– suurenenud rasueritus
– hormonaalsed kõikumised
– stress , väsimus, depressioon
– liiga harv juuste pesemine
– aastaaegade muutused
– haigestumine (viirushaigused)
– neuroloogilised haigused, nagu Parkinsoni tõbi
– immuunsuse langus (AIDS)
– ülitundlikkus Malassezia pärmseene suhtes
– pärilikkus
– tugevatoimelised või sobimatud šampoonid: kui kõõm on kadunud, pese pead õrnatoimelise neutraalse või niisutava šampooniga

Dermatiit

Dermatiit

DERMATIIT

Mõisteid “dermatiit” ja “ekseem” kasutatakse erialakirjanduses tihti kui sünonüüme. Põhjuseks on asjaolu, et kuni käesoleva ajani ei ole suudetud terminile ”ekseem” leida ühtset erinevat dermatoloogide koolkondi rahuldavat definitsiooni.

Enam praktilistele vajadustele vastavalt on terminid “dermatiit” ja “ekseem” lahti mõtestatud saksa ja vene dermatoloogide koolkonnad. Kuna igapäevatöös, eriti haigete raviplaani koostamisel, on selline vahetegemine kasulik, pooldame ka meie nende koolkondade seisukohti.

Dermatiit (naha pindmise osa põletik) tekib ärritava või sensibiliseeriva (tundlikkust põhjustava) aine sattumisel nahka otsekohe või mõne päeva jooksul peale kontakti ja avaldub monomorfse (ühesuguse) nahalööbena. (S.Kaur, H.Silm, Allergilised nahahaigused,Tln.1996)

Ekseem on välisel, harvem sisemisel põhjusel tekkinud nahapõletik inimesel, kellel on pärilik eelsoodumus reageerida ärritajale ekseemiga. (Nahahaigused, kirjastus Medicina, Tln.2006)

KONTAKTDERMATIIT (Dermatitis contacta)

Kontaktdermatiit

On välistest teguritest põhjustatud nahapõletik, mis tekib ärritava või allergiat tekitava aine sattumisel nahale. Kõige sagedasemateks kontaktdermatiitideks on ärritus- e lihtne kontaktdermatiiti või allergiline kontaktdermatiiti. Probleem esineb 2 – 11 %% Euroopa rahvastikust.

Ärritus- ehk lihtne kontaktdermatiit

* Lihtne kontaktdermatiit tekib kas pärast vahetut kokkupuudet tugeva ärritajaga või pärast pikka aega kestnud kontakti nõrgatoimelise ärritajaga.
* Enamik keskkonnas leiduvaid kontaktdermatiit ärritajaid kuulub nn nõrkade ärritajate hulka, tüüpilised neist on seebid, sünteetilised pesupulbrid ja vesi.

* Nõrgad ärritajad kutsuvad nahapõletiku esile siis, kui toimivad nahale korduvalt või pika aja jooksul. Ärriti kahjustab nahka otseselt.

Lihtne kontaktdermatiit on enam levinud inimestel, kes tööprotsessi tõttu peavad sageli pesema käsi või kasutama puhastusvahendeid. Probleem võib tekkida aga kõikidel inimestel, kes piisavalt pikka aega ärritavate ainetega kokku puutuvad. Eriti vastuvõtlikud on atoopilise nahapõletikuga inimesed. Enamus käteekseemi juhtusid on samuti tingitud kontaktist ärritavate ainetega.

Allergilise kontaktdermatiit

Selle kujunemine võtab aega. Erinevalt lihtsast kontaktdermatiidistst, ei teki reaktsiooni peale esmakordset kokkupuudet ainega:  vajalik on organismis allergilise reaktsiooni esilekutsumine, milleks tavaliselt kulub umbes 10 päeva. Sageli on inimene allergeeniga kontaktis olnud aastaid enne lööbe teket. Lööbe tekitamiseks piisab ka väiksest aine kogusest.

Allergilise kontaktdermatiidi põhjuseks on sagedamini:

– kroomi-, nikli- ja koobaltiühendid
– formaldehüüd
– kosmeetikavahendites sisalduvad lõhnaained
– kummitööstuses kasutatavad kemikaalid
– kosmeetikavahendites sisalduvad lõhnaained
– paikselt kasutatavad ravimid (streptotsiid, neomütsiin jt)
– kreemide ja paiksete ravimite konservandid
– juuksevärvides olev parafenüleendiamiin

Huvitav! Hiinas on kümnendik meestest tundlikud parafenüleendiamiinile. Seda kasutatakse musta juuksevärvina. Seal on mehe juuste hallinemine võrdne kiilanemisega. Nikli suhtes muutub ülitundlikuks 10-20% naistest. Mõned teised ühendid muutuvad allergeenideks väga väikesel osal inimestest. Vastava eelsoodumusega isikutel kujuneb ülitundlikkus välja umbes kahe nädala jooksul (sel ajal nähtavaid nahamuutusi ei ole). Järgnev kontakt allergeeniga, ka väga väikeste koguste sattumine nahale, kutsub esile dermatiidi.

Tavaliselt mõne nädala jooksul nahakahjustused paranevad. Allergilise kontaktdermatiidi puhul võib tekkinud ülitundlikkus jääda püsima aastateks või kogu eluks, st inimene peaks vältima kokkupuudet varem allergiat põhjustanud ainetega.Kontaktdermatiit võib muutuda ka krooniliseks.

SEBORROILINE DERMATIIT e SEBORRÖADERMATIIT


Haiguspilt

– Seborroilist dermatiitiiseloomustavad roosakad, paiguti ketendavad laigud rasusemates piirkondades: juustega kaetud peanahk, otsmiku juustepiir, kõrvatagused, väliskuulmekäik, nägu, rinnaku piirkond, abaluude vahel, nahavoldid (kaenlaaugus, kubemepiirkonnas jm), naba piirkond. Sageli kaasub sügelus.

– Haigus võib alguse saada igas eas peale puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma. Seborröadermatiiti esineb kõige sagedamini 18-40-aastastel inimestel,meestelsagedamini kui naistel. Lööbed tekivad periooditi, tavaliselt ootamatult. Probleem võib kesta aastaid.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

– Kaua aega peeti haiguse põhjuseks liigset rasu tootmist, kuna haiguskolded tekivad kõige sagedamini rasusemates nahapiirkondades. Hilisemad uuringud on näidanud, et seborroilise dermatiidiga patsientidel ei eritu rohkem rasu. On inimesi, kelle on väga tugev rasueritus, kuid see ei arene kunagi seborroiliseks dermatiidiks.

– On leitud, et üks põletikku soodustav faktor seborröadermatiidi korral on inimese nahal elav seen Pityrosporum ovaleSeda kinnitab ka hea raviefekt ketokonasooliga. Pärmseen toitub naharasust, lõhustades selle endale seeditavateks vabadeks rasvhapeteks, mis omakorda kahjuks ärritavad nahka ja tekitavad põletikku. Seborroilise nahapõletikuga inimestel näib olevat langenud ka resistentsus Pityrosporum ovale´le.

– Seborroiline dermatiit imikutel tekib kuni 6. elukuuni ja esineb harilikult nn.titekõõma ehk gneissi kujul, kuid võib haarata ka nahavoldid, eeskätt kaenla-aukude ja kubeme piirkonnad.

– Seborröadermatiidi kulgu mõjutavad androgeenid ehk meessuguhormoonid. Vastsündinute haigestumise põhjus on tõenäoliselt emalt saadud hormoonid. Kui emalt saadud androgeenide toime lõpeb, muutuvad rasunäärmed 9-12 aastaks inaktiivseteks ning selles vanuses seborröadermatiiti ei esine.  Meestel, kellel meessuguhormoone toodetakse vähe, haigust ei teki. Naistel paraneb naha seisund raseduse ajal.

Haigust ägestavad faktorid

Nahalööve võib tekida igal ajal ja näiliselt mingi põhjuseta, kuid pole kahtlust, et on olemas faktorid, mis kutsuvad esile haiguse ägenemise.

– Geneetiline eelsoodumus. Kui inimene elab stressivaba elu, siis sõltumata geneetilisest eelsoodumusest, ei pruugi tal kunagi seborroiline dermatiit avalduda.

– Stress. Stressi ajal toodetakse organismis rohkem meessuguhormooni – testosterooni, mis stimuleerib rasu tootmist.

– Aastaaja muutused. Haigus tavaliselt halveneb talvel, kui UV-kiirgus on väiksem. UV-kiired teatavasti aitavad vähendada naharakkude kiirenenud paljunemist, mistõttu inimese seisund on parim suvel. Samuti külma ilmaga nahk kaotab rohkem niiskust ja ketendus väljendub selgemini.

– Haigus või infektsioon. Nii viiruslikud kui bakteriaalsed infektsioonid võivad mõjutada immuunsussüsteemi ja kutsuda esile seborroilise dermatiidi ägenemise.

– Hormonaalsed kõikumised. Enne menstruatsiooni ja raseduse ajal suureneb hormoon progesterooni osakaal, mis omakorda tingib suurema testosterooni hulga. Tulemuseks on jällegi rasuerituse stimuleerimine.

Ravivõimalused.

Kuna piir tavalise kõõma ja seborroilise dermatiidi vahel on vahel üsna ähmane, siis tihti kasutatakse samu tooteid nende ravimiseks. Seborröadermatiidi korral kasutatakse seenevastaseid ravimeid. Juuste pesemiseks on sel juhul sobivad seenevastased ning antibakteriaalsed šampoonid, näiteks XFolate šampoon. Loe lisa SIIT

Kuna pärmseen toitub naharasust, lõhustades selle endale seeditavateks vabadeks rasvhapeteks, mis omakorda kahjuks ärritavad nahka ja tekitavad põletikku, siis st, et kui on tegu rasvaste juustega, siis peab neid pesema sagedamini, et vältida seborroilise dermatiidi teket. Nahale määrimiseks kasutatakse ketokonasooli sisaldavat kreemi, tavaliselt vaheldumisi 1%-lise hüdrokortisoonkreemiga.

Kasutatakse ka kombineeritud, väävlit, tsinki ja salitsüülhapet sisaldavaid paikselt kasutatavaid ravimeid (Alphosyl kreemi või loksutina, Freederm Zink,Freederm Tar jt.).
Raviga ei saada tavaliselt püsivaid tulemusi, vaid seda tuleb ennetavalt või haigusnähtude süvenemisel korrata.

Ennetamine

Kalduvus seborröadermatiidi tekkeks on geneetiliselt määratletud. Seborröadermatiit on krooniline haigus, mida on võimalik raviga kontrolli all hoida. Oluline on väga korralik nahahooldus. Ravi tuleb teha ennetavalt või haigusnähtude süvenemisel korrata, et saada püsivaid tulemusi.

Peanahk teeb muret?

Peanahk teeb muret?

Peanahaprobleemi korral ei tasu ise endale diagnoosi panna

 

Kui pea sügeleb ja seda kratsides lendleb valgeid ebemeid, ei tasu kiirustada mitte poodi või apteeki kõõmavastast šampooni ostma, vaid tuleks külastada hoopis trihholoogi, sest peale kõõma võib peas ebamugavustunnet tekitada hoopis miski muu.

Millised on tavalisemad peanahaprobleemid, annab ülevaate Trihholoogiakeskuse vanemtrihholoog Liina Kiisa.

Suur osa viimasel ajal Trihholoogiakeskusesse pöördunud inimestest tuleb abi otsima kõõma vastu, lähemal uurimisel on aga selgunud, et osal neist vaevab peanahka kõõma asemel hoopis kuivus, seborroiline dermatiit, psoriaas või väikestel lastel ka peaseen. Vahel võib tegemist olla ka kontaktdermatiidi ehk nahapõletikuga, mille on põhjustnud mõni nahale sattunud ärritav aine või allergeen.

Ka liiga kuiv peanahk kipub sügelema ja kestendama, liiga kuivaks võivad selle muuta näiteks kanged hooldusvahendid, liiga sage pea pesemine ja föönitamine, pakaseline või vastupidi, kuum õhk.

Seborroilise dermatiidi ehk nahapõletiku korral tekivad peanahale roosakad ketendavad ja sügelevad laigud, sageli on probleemi põhjuseks nahal elava pärmseene (malassezia furfur) liiga kiire paljunemine. Haigus kipub ägenema talvel, kui naharakkude kiiret paljunemist pidurdavat UV-kiirgust on vähe, halvasti mõjuvad ka üldine stress, mõni viiruslik või bakteriaalne nakkus.

Peanaha psoriaasi puhul on katt hallikamat värvi ja paksem, haigus kipub olema krooniline.

Sageli on kaebuste põhjustajaks tõepoolest kõõm ehk liigse hulga surnud naharakkude irdumine, aga sel juhul aitab trihholoog jälile jõuda põhjusele, miks kõõm on tekkinud.

Kõõm

Kõõma võivad põhjustada näiteks stress või valed hooldusvahendid. Kuigi kõõma tekkes on süüdistatud nii liiga kuiva kui liiga rasust nahka, pea liiga tihedat või liiga harva pesemist ja vale toitumist, peavad nahaarstid nii seborroilise nahapõletiku kui ka kõõma kõige sagedasemaks põhjuseks normaalse naha mikrofloora hulka kuuluva pärmseene malassezia furfur jõudsat paljunemist.

Selle paljunemist võivad omakorda soodustada suurenenud rasueritus, hormonaalsed kõikumised, stress, liiga harv juuste pesemine, aastaaegade muutused, haigestumine, aga ka pärilikkus.

Kõõma on võimalik edukalt kontrolli all hoida. Esmalt tuleb leida sobiv šampoon, sest nende mõju on küllaltki individuaalne. Kui mõni kõõmavastane šampoon annab väga hea tulemuse, siis edaspidi tasuks tavalisele šampoonile üle minnes kord nädalas probleemi ennetamiseks siiski kõõmavastast šampooni edasi kasutada.

Veel on soovitatav lasta juustel pärast pesu korralikult ära kuivada, mitte neid kohe kinni panna, vältida umbseid peakatteid, vähendada juuksevahtude, -vahade, -geelide kasutamist (muudavad nahka rasusemaks), juuste föönitamist (kuivatab nahka), võimalusel päevitada (pidurdab naharakkude paljunemist) ning  tervislikult toituda: kasvatada puu- ja juurvilja ning täisteratoodete osa ja vähendada pärmi sisaldavate küpsetiste ja jookide tarbimist.

Juuste väljalangemine

Sage mure, millega veel trihholoogide poole pöördutakse, on juuste väljalangemine. See probleem  toob inimesi vastuvõtule enim kevadeti ja sügiseti, eriti suur oli probleem pärast 2010. aasta väga kuuma suve.

Kui tegemist pole geneetilise eelsoodumusega, pakub trihholoog murele lahendust: abiks saab nii protseduuridest kui ravivahenditest.

Näiteks pöördus Trihholoogiaksekusesse keskealine mees, kel olid kaheksa kuud pärast ränka üleelamist ja sellest tingitud stressi kuklal juuksed laiguti välja langenud. Kuue kuu jooksul käis mees raviprotseduuridel ja väiksem laik kadus juba siis. Aasta pärast keskusesse pöördumist oli täielikult kadunud ka suurem kiilas laik. Ta helistas ja teatas rõõmsalt, et kui ei teaks, ei saaks peale vaadates mitte kuidagi aru, et mõni aeg tagasi polnud tema kuklal laiguti mitte ainsatki juuksekarva.

Samuti leiavad trihholoogid sobivad ravivahendid ja -protseduurid ka seborroilise nahapõletiku, peanaha psoriaasi ja muude peanahaprobleemide korral.

zp8497586rq
Kohustustesse uppumas

Kohustustesse uppumas

Aega napib? Just siis peab võtma aega enda jaoks!

Elutempo on peaaegu kõigil noortel naistel liiga kiire: me käime tööl, õpime või täiendame end, kanname hoolt kodu ja teiste pereliikmete eest ning kõige selle virr-varri keskel kipume iseenda ära unustama. Kui see juhtub, võib tulemuseks olla stress või isegi depressioon.

Hiljuti avaldas üks mees naistele mõeldud veebiportaalis arvamusloo naise ilust ja kinnitas, et naise teeb ilusaks sära tema silmis.

Kas sinu silmad säravad? Või kipub kohustuste koorem seda sära röövima? Tahaksid olla puhanum, enesekindlam, rahulolevam, keskendunum, energiast pakatavam? Millest küll alustada?

Siin on mõned lihtsad nipid, mis aitavad enda eest hoolt kanda ka siis, kui aega napib:

Õpi ütlema „ei“

Jõuad töölt koju ja laps juba ootab, et aitaksid tal koolitükke teha, siis helistab ema ja tahab sinuga lobiseda, sõbrannad tahavad külla tulla…, aga alati ei pea kõigile ja kohe vastu tulema. Tee endale head ja ütle „ei“! Keegi ei pahanda, kui ütled viisakalt, et vajad tõesti praegu natuke enda jaoks aega, et „patareisid laadida“. Õpi seda tegema: see annab sulle aega ja ruumi ning kergendab koormat, mida tunned end õlgadel kandvat.

Palu abi

Palu abi, selles pole midagi imelikku. Tegelikult inimestele isegi meeldib, kui neid appi palutakse – nad tunnevad end siis vajalike ja olulistena. See on suur abi, kui keegi käib sinu eest toidupoes ja teeb näiteks õhtusöögi valmis. Ära püüa kõike ise teha, las igal pereliikmel olla mõni kohustus kanda. Palu vahel ema appi kodu koristama või korralda näiteks aiatöödeks talgupäev ja kutsu sõbrad appi.

Maga piisavalt

Rootsi teadlased tegid sel kevadel avalikuks uuringutulemused, mis tõestavad, et väljend „beauty sleep“ (iluuni) pole müüt, vaid tegelikkus. Need uuringus osalenud, kel jäi uneaeg väheseks, kaotasid atraktiivsuse ja nägid välja haiglased. Teadlased väidavad, et on avastanud võtme, mis avab hea väljanägemise saladuse, ja selleks on hea uni. Kui magad öösiti kaheksa tundi, näed välja seksikam, tervem ja atraktiivsem!

Päeva esimesed viis minutit kulugu… venitustele

Kui päev algab stressiga – ruttu, ruttu, kell on juba nii palju! -, siis võib stressirohkeks kujuneda kogu päev. Targem on ärgata viis minutit varem, tõusta rahulikult, venitada end nii pikaks kui võimalik, siis painutada ette, käed maha, ja taas oma keha venitada. Kui tunnetad oma keha ning hingad sügavalt sisse ja välja, tunned end päeva alguses hoopis pingevabamalt.

Käi jala

Kasuta ära kõik võimalused värskes õhus liikuda! Kiire kõnd ja jooks, nagu ka iga teine treening, vallandavad organismis endorfiine ehk õnnehormoone, mis aitavad stressi peletada. Kui trenniks aega pole, siis pargi vähemalt tööle sõites auto kaugemale, või kui kasutad ühistransporti, tule peatus või paar varem maha. Kas või mõni minut värskes õhus liikumist säästab tegelikult ka su aega, sest oled siis tööle hakates keskendunum.

Leia aega puhata

Näpista teadlikult aega puhkepausideks, kus paned kõik töömõtted ja mured kõrvale. Muuseas, viis minutit vaikust on parem kui 30 minutit teleka ees!

Kanna ilusaid rõivaid

Kui sa riietud hästi, on ka enesetunne parem. Kasuta ka kvaliteetseid ilutooteid: näiteks salongides müügil olevate juuksehooldusvahenditega püsivad juuksed kauem puhtad ja on tervemad!

Mõnule vannis

Miski muu ei aita paremini lõõgastuda kui kuum vann. Õhtune vanniskäik on parim ka seetõttu, et vanni ei saa sa oma tööasju ega arvutit kaasa võtta!

Ära lase väikesel segadusel end häirida

Keskendu sellele, mis on hetkel olulisem, koristada jõuad ka hiljem. Maailm ei kuku kokku, kui sul vahel mõni tolmurull põrandal lendleb.

Osta aega

Kasuta ära teenuseid, mida pakutakse, nagu näiteks kodukoristus, pesu pesemine ja triikimine.

Püüa päikest

Kui töötad siseruumides, püüa saada päiksesevalgust! Kui võimalik, söö suvisel ajal lõunat väljas. Päike on asendamatu energiaallikas!

 

Kasutatud allikad:

www.thefreedomexperiment.com

www.thesun.co.uk

 

Kõõm

Kõõm

Kõõmaks nimetatakse peanaha pinnal olevaid surnud naharakkude kogumikke. Peanaha rakud uuenevad pidevalt, kuid kõõma all kannatajatel on see protsess kiirem ning rakke eraldub rohkem. Kõõm võib olla kas rasune või kuiv. Rasune kõõm esineb peanahal laiguti ning tihtipeale kaasneb sellega ka sügelus. Rasususe tõttu kleepub kõõm juuste külge ja sellega võib kaasneda ka juuste väljalangemine. Kõõm tekib siis, kui peanaha mikrofloora on tasakaalust väljas ja peanaha rakkude pooldumise protsess on kiirenenud. Selle põhjuseks võivad olla hormonaalsed muutused, vale toitumine, stress, halb vereringe, vale hügieen, kuiv õhk, kitsad ja umbsed peakatted jne. Lisaks ka üldine saastatus ning valede hooldusainete kasutamine – kõik need mõjutavad naha kudede uuenemise rütmi.

Peamised sammud kõõmast vabanemiseks

    • Toituge tervislikult. Mitmed meie kliendid on andnud tagasisidet, et peale toitumisharjumuste muutmist on ka kõõmaprobleem kadunud. Kõõmast vabanemisel on eriti oluline, et organismis oleks piisavalt tsinki (leidub peamiselt valgutoidus – kalas, lihas),oomega – 3 rasvhappeid (kala), E-vitamiini (porgand, banaanid, tomatid, nisukliid, pähklid, taimeõli, rukkileib,) ja B vitamiinid (leidub peamiselt: täisteratoodetes, piimas, lihas, mees). Piirake magusa söömist!
    • Ärge muretsege! Stress nõrgestab meie keha kaitsemehhanisme ja soodustab igasuguste haiguste, sealhulgas ka kõõma levikut. Seega püüdke lõõgastuda ja elust rõõmu tunda.
    • Ärge liialdage viimistlusvahenditega. Erinevad viimistlusvahendid võivad kuivatada nahka ja tekitada allergilisi reaktsioone. Tricodermi sarjal on väga efektiivne juukselakk, mis ei sisalda liimi ega vaiku ja on kergesti väljakammitav. Juukselakk ei kahjusta peanahka ka igapäevase kasutamise puhul.
    • Peske juukseid vähemalt 2 – 3 korda nädalas. Peske alati kaks korda ühe pesukorra ajal ja kui kasutate ravišampooni, laske paar minutit šampoonil mõjuda, et tulemus oleks efektiivsem. Masseerige peanahka pesu ajal korralikult ja loputage jaheda veega.
    • Kasutage kvaliteetseid tooteid. Kui peanahk on probleemne, tuleks kindlasti eelistada apteegitooteid. Erinevad poešampoonid sisaldavad liigselt pesuaineid, mis kuivatavad nahka. Samuti peaks valima palsami, mis ei ummistaks peanaha poore, ega tekitaks liigset rasu.
zp8497586rq