Juuksekarva elutsükkel

Juuksekarva elutsükkel

Juukse elutsükkel koosneb 3 staadiumist.

Kõik juuksekarvad vahetuvad erinevatel aegadel karvatsükli protsessi käigus. Normaalselt on see protsess tasakaalus ja inimene ise olulist juuste väljalangemist või juurdekasvamist ei märka.

juuksekarva elutsükkel

  1. Kasvufaas (anageenfaas) kestab 2-6 aastat. Karvad on tihedad, hästi pigmenteerunud. Korraga on kasvufaasis 85-90% juustest.
  2. Üleminekufaas (katageenfaas) on lühike, kestes mõned nädalad. Sel ajal karvatasku põhimik kärbub.
  3. Puhkeperioodi (telogeenfaas) pikkus on 2-4 kuud. Karvatasku kuivab veelgi kokku ning karvad muutuvad väga peeneks. Normaalselt on puhkefaasis korraga 10-15% karvu.

Huvitav! Karvad ei kasva pidevalt nagu küüned. Iga karv läbib inimese elu jooksul oma arengus korduvalt kõik faasid, juuksed 10-30 korda. Üksik juuksekarv võib ilma seda kordagi lõikamata kasvada naistel maksimaalselt 1,2 m pikkuseks, meestel 60-80 cm pikkuseks, pikemaks kui ükskõik millise muu kehapiirkonna karvad.Juuksed kasvavad kiiremini suvel kui talvel ja aeglasemalt öösel kui päeval.

Juuksekarva anatoomia

Juuksekarva anatoomia

JUUKSEKARVA ANATOOMIA

Juuksed on pikad ja õhukesed jätkusuutlikud keratiiniga kiud. Nad on marrasknaha elutud jätked, mis kasvavad välja peanahas olevast karvanääpsust. Küünte ja karvade keratiini ehitus erineb muust naha keratiinist, mille tõttu nad ei ketenda.

Karvanääpsudeks e karvafolliikuliteks e juuksefolliikuliteks nimetatakse karva-rasunäärmeid, milles on hästi välja arenenud karvanääps ja väike rasunääre. Karvanääpsu ülesanne ongi produtseerida karvu ehk juukseid.

Juuksefolliikuli alaosas saab eristada karvapapilli ja selle ümber karvasibulat. Neis paiknevad kiiresti jagunevad rakud.
Karvafolliikul koosneb kokku 6 ringjalt üksteise sisse paigutunud rakukihist, kusjuures 3 sisemist kihti võtavad osa juukse tüve ehk juuksekarva moodustamisest, 3 välimise kihi funktsioon ei ole täpselt teada, kindlalt on neil aga seesmiste kihtide kaitsefunktsioon.

Juuste värvi määrab spetsiifiline pigment melaniin, mida toodetakse juuksefolliikulites olevates pigmendirakkudes melanotsüütides. Kui melanotsüüdid enam pigmenti ei tooda, siis hakkavad kasvama hallid juuksed.

Huvitav! Karvad katavad inimese kogu keha, v.a. huuled, silmalaud, peopesad ja tallaalune nahk. Valdav enamus karvadest on tillukesed ja värvitud ning jäävad märkamatuks.

Karvade koguarv on umbes 5 miljonit ja neist u. 250 000 on juuksed (tervel noorel inimesel on u.300 000 juuksekarva, inimesel üldiselt alla 250 000 juuksekarva pole). Karvafolliikulite arvus ei täheldata statistiliselt olulisi soolisi ega rassislisi erinevusi. Lõplikult kujunevad karvafolliikulid välja kuuendaks elukuuks ja sünni järel neid enam juurde ei teki. Karv kasvab umbes 0,3 mm päevas, juuksed kasvavad 1-1,5 cm kuus ja ööpäevas langeb inimesel iseenesest 20-150 juuksekarva. Erinevates kehapiirkondades on karva eluiga erinev. Kulmu eluiga on umbes 3 nädalat, juuksel keskmiselt 2-8 aastat. Meestel kasvavad juuksed 4-5a, naistel 6-10a. Keskmiselt 250 000 juuksekarva vahetuvad välja 8a jooksul.

Huvitav! Juuksed (karvad) ei oma otsest elulist tähendust organismi seisukohast, kuid inimesele on tervete juuste olemasolu väga tähtis. Juuksed on olulised soo määramise ja isiku identifitseerimise seisukohalt. Karvad on taktiilse tundlikkuse organiks- karvanääpsudes olevad närvilõpmed reageerivad ka kõige nõrgemale puudutusele. Juuksed (karvad) aitavad hoida kehasoojust ja kaitsevad nahka UV kiirguse eest.

JUUKSEKARVA EHITUSJuuksekarval on kolm kihti.

  • Tuum ehk säsi (medulla) asub karva keskel olevas õõnsuses ning sellel on juukse omadustele väga väike mõju.
  • Keskmine kiht ehk korteks (cortex) moodustab karvatüvikust peamise osa. Sellest sõltub enamik karva omadustest, k.a. juukse elastsus ja värv. Korteksi rakud, mida on kahte tüüpi, määravad ära, kui lokkis või sirge iga üksik juuksekarv on.
  • Välimine kiht ehk kutiikula (cuticle), ka soomuskiht, on karvatüviku pealmine osa ja koosneb lamedast õhukesest rakukihist. Soomuskiht kaitseb juukseid vigastuste eest.
    Seda kihti rikkuda on aga tegelikult väga lihtne. Näiteks blondeerimisega, värvimisega või tehes keemilisi lokke. Kahjustada võivad juust veel tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, ebaõige hooldamine.

Kui soomuskiht saab kahjustada, võib see viia selle lõhenemiseni, mis omakorda viib korteksi rakkude kahjustumiseni. Sellisel juhul jäävad juuksekiud kaitseta ning muutuvad hapraks, lähevad tihti pusasse ja katkevad kergesti.

Kõige naljakamad soengud

Kõige naljakamad soengud

naerNaerda on mõnus. Naerda on tervislik. Kas Sa teadsid, et, naer on siseorganite sörkjooks…Kes muu ikka nalja teeb, kui ise ei tee?

Saada meile pilt kas endast või oma sõbrast, sugulasest – kõige naljakama soenguga pilt.

Parima TOP 5 pildi vahel loosime välja hulganisti lahedaid auhindu…

 

Peaauhinnaks on 100 euro eest professionaalseid viimistlusvahendeid!

 

Saada pilt: info@trihholoogiakeskus.ee

* Pilte saab saata kuni 15.september 2014

 

Midagi lahedat laiast maailmast:

[print_gllr id=3110]

Vahvad meenutused 70ndatest:

[print_gllr id=3072]