KÜSIMUS:

Olen 22 aastane .Mul on selline probleem: juuksed hakkasid välja langema väga suures koguses,ennem mul olid väga tugevad ja paksuehutusega juuksed,aga praegu nad muutusid õhukeseks ja kui tõmbad välja ,tuleb see  ilma juurteta ja väga  lihtsalt.Ja kammimine muutus globaalse probleemiks, sest igakord kardan puutuda oma juuksed.

Mõnikord pea sügeleb ja peas kõõm ka. Vere analüüs tehtud – pole midagi. kas ma jään kiilaks?ma ei asu praegu eestis ja ei saatulla dermatoologi juurde, kuidas ma saaksin aega päästa? tänan.

VASTUS:

Iga päev langeb meil välja u 50-100 juuksekarva. Periooditi võib langeda ka kuni 150. Pesemise ajal tuleb juukseid isegi kuni 200.

Juukse struktuuri ja paksuse saame me sündides kaasa oma vanematelt. Seda me muuta ei saa. 50-ndaks eluaastaks kaotame me 30% oma juustest ja see protsess algab 20-ndatest. Elu jooksul võib ka juukse struktuur muutuda. Kui juuksed tulevad ära ilma karvasibulata, siis nad murduvad. Murdumise põhjuseid võib olla mitmeid. Murdumist soodustab juuste keemiline töötlemine, nii keemiliste lokkide tegemine kui värvimine, eriti blondeerimine.

Juustele elustamiseks sellises olukorras võiks kasutada spetsiaalseid tooteid. Näiteks Tricoderm ravisarjas on vitamineral ampullid, mis annavad juustele jõudu välispidiselt.

Liigne kuuma õhuga föönitamine või sirgendamine kuivatab juukseid ja seega teeb neid hapramaks. Sellisel juhul peaks kindlasti kasutama kuumakaitset ja seadistama fööni jahedama õhu peale.

Kammimist me vältida ei saa ja pole mõtetki. Vältima peaks aga liigset kammimist ja juuste “rebimist” kammimise ajal. Märgade juuste kammimisel kasutada harvade piidega kammi. Pusade lahti kammimiseks ja juukse struktuuri parandamiseks on olemas erinevaid seerumeid. Juuste struktuuri muutus ja väljalangemine on seotud meie eluviisiga, kasutatavate ravimitega, eaga, stressiga ja ka hormoonidega. Põhjuste leidmiseks soovitan  vaadata üle oma elustiil, harjumused, praegune elu-olu.

Juuste väljalangemist võib põhjustada närvipinge (ka alateadlik, nt eksamisessioon, kontrolltöö, ettekanne, tähtajalised kohustused, pingelised suhted kollektiivis jne), mis võib olla muidugi ka sügelemise põhjuseks.

Samuti ootamatud elumuutused ja isegi sellised, mida me ei oskakski närvipinge põhjustajateks pidada (omaette või teise kohta- teise riiki elama asumine, iseseisva elu alustamine, töökoha muutus, lähedase inimesega juhtunud õnnetus, lahku minek jne).

On olukordi, kus meil on elus mingil lühikesel perioodil suur pinge ja siis see möödub. Juuste väljalangemine sellises olukorras võib ilmneda isegi 2-4 kuud hiljem, kuigi igapäevane elurütm on juba tagasi ja mingit põhjust juuste väljalangemiseks justkui polekski.

Juuste väljalangemist võivad põhjustda ka hormoonpreparaatide tarbimine, nt beebipillid, või nende ära jätmine. Palju sõltub inimesest endast, tema pingetaluvusest ja organismi üldisest seisundist. Stressoritest vabanedes üldiselt ka juuste väljalangemine normaliseerub : ) Põhiline on olla ise rõõmus ja mitte liigselt muretseda.

Hea vereringe (eelkõige peas) on juuste kasvu seisukohast üks olulisemaid tegureid, sest tänu vereringele toimub toitainete transport juuksesibulasse ning juuksejuur saab vajalikud toitained kätte just sealt. Veresooned aga, mis juuksesibulasse toitaineid transpordivad, on läbimõõduga 0,003 mm. Seepärast on väga tähtis olla füüsiliselt aktiivne ning viibida palju värskes õhus. Verega transporditakse ka eluks nii vajalikku hapnikku.

Kasuks tuleb hobidega tegelemine ja aja maha võtmine puhkuseks. Kui naudite elu, siis on Teie organism tugev ja kui organism on tugev, siis on ka juuksed tugevad. Juuste tervis algab peanahast, kust juuksed kasvama hakkavad. Oma olulist rolli mängib seejuures ka välispidine juuksehooldus.

Juukseid peaks pesema vastavalt vajadusele. Isegi siis, kui Te seda teha ei taha, sest juukseid tuleb siis väga palju. Kuid pesemise ajal tulebki rohkem juukseid. Pesemine puhastab nahapoorid, et seega soodustada juuste normaalset kasvamist.

Pesema peaks 2-3 korda nädalas. Šampooni masseerige õrnalt väikene kogus peanahale, loputage pea ja siis korrake protseduuri. Šampooni eraldi juustele panema ei pea. Juuksed saavad puhtaks šampooni vahust ja šampooni väljaloputuse veest. Ka eraldi juuste pesemine šampooniga kuivatab neid ning aitab kaasa võimalikule murdumisele. Peanaha sügelemise vältimiseks peab vältima liiga tugevatoimeliste šampoonide kasutamist ja kuuma veega pesemist.

Palsam on mõeldud vaid juustele et neid toita ja kaitsta väliskeskkonna mõjude eest järgmise pesukorrani. Peanahale sattunud palsam ajab pea sügelema ja ummistab peanaha poore, aidates sellega kaasa juuste väljalangemisele. Juustele võiks teha ka maski u 2 korda kuus.

Kui peanaha sügelust põhjustab aga kõõm vm tõsisem probleem, siis peaks kasutama juba ravitooteid.

Lisaks võiks vaadata üle oma toidulaua, süüa regulaarselt ning kõike.

Täisväärtuslikku segatoitu tarbiv inimene ei vaja lisaks vitamiine ega toidulisandeid. Ka pole hea neid pidevalt tarbida. Teie olukorras soovitaks aga teha küll kuuajalise kuuri just juustele mõeldud vitamiinidega (mitte need, mis mõeldud küüned-nahk-juuksed), nt Tricovit vitamiinid, mis on väga looduslikud ja kui mõnda komponendi on organismis juba piisavalt olemas, siis üleliigsed tulevad lihtsalt neerude kaudu välja.

Juustele on olulisimad vitamiin B (liha, piim, munakollane, kala), eriti biotiin (leidub rohkesti näiteks maksas ja munas) ja foolhape (rohelistes taimedes, ubades). Oomega-3 (tuunikala, lõhe) rasvhapped on vajalikud, et tagada toitaine varustus juuksesibulas.

Sügelust võib põhjustada ka liiga kuiv nahk. Kuivuse vastu organismis aitab see, kui juua päevas piisav kogus vett. Talviti me seda eriti ei tee, kuid siiski peaksime.

Eestisse tagasi jõudes ootame Teid ka Trihholoogiakeskusesse, kus saab teha põhjaliku peanaha uuringu mikrokaameraga. Sellisel juhul näeb meie trihholoog ära, kui tõsine probleem on ja oskab anda Teile parimat nõu ja vajadusel soovitada ka ravi.