Juuksed kui elujõu allikas

Uskumust, et inimese juustes peituvad vägi ja elujõud, leiab peaaegu kõigist kultuuridest. Juustele, aga ka küüntele ja hammastele on alati omistatud maagilisi omadusi.

Räägitakse, et Vietnami sõja ajal otsiti Ameerikas indiaanlaste reservaatidest luurajateks noori ja treenitud mehi, kes suudaksid märkamatult liikuda ka raskesti läbitavatel maa-aladel. Kui aga need erakordse intuitsiooniga noorikud olid juba väeteenistusse võetud, siis nende võimed kadusid.

Mehed ise väitsid, et pärast seda, kui nende juuksed maha lõigati, kadus ka nende intuitsioon ja nad ei suutnud enam tajuda neid vaevumärgatavaid märke, mida nad varem tähele panid.

Selle jutu tõepärasuse kontollimiseks tehti kahe noore indiaanlasega katse, ühel  jäeti juuksed pikaks ja teisel lõigati need maha. Nad saadeti metsa ööbima ööbima ja öösel lähenes neile „vaenlane“. Pikajuukseline mees tajus intuitiivselt ohtu ja ärkas kohe, kiilas mees magas rahulikult edasi.
Katse põhjal järeldati, et juukseid, mis on meie sisemise intuitsiooni väline pikendus, võib pidada ka „antennideks“, mis koguvad ja edastavad olulist infot.  Samas ka vastupidi: kui juuksed on maha lõigatud, siis on ka välismaailma tajumine häiritud.

Kindlasti on paljud kuulnud ka piiblilugu Simsonist ja Deliilast. Simson oli nasiir ja tema pikad juuksed, mis olid märgiks ta pühendumisest Jumalale, olid ka üleloomuliku jõu allikaks.

Vaenlased, kes püüdsid tulutult pikka aega Simsoni väe saladust avastada, lasid selle lõpuks  välja nuhkida Simsoni armastatul Deliilal. Naine andis vaenlasele teada, et Simsoni üleloomulik jõud lahkub temast, kui lõigatakse maha ta juuksed.

Nii juhtuski. Vangistuses olles hakkasid Simsoni juuksed aga taas kasvama ja üleloomulik jõud taastus. Kui Simson, kel olid ka mõlemad silmad peast välja torgatud, toodi Draagoni templisse, et templitäis vaenlasi saaks tema üle nalja heita, surus ta templi tugisammastele ja kukutas tänu taastunud üleloomulikule jõule selle hiiglasliku hoone vaenlastele peale, hukkudes ise koos nendega.

Nii nagu omal ajal nasiirid, ei püga oma juukseid ega habet ka näiteks India sikhid, ühelt poolt näitavad nad sellega oma pühendumist Jumalale, teisalt on nad veendunud, et juuksed on inimese elujõu korvamatuks allikaks ja seetõttu ei tohi neid lõigata.

Läbi sajandite on uskunud ka rastapatside kandja – Austraalia aborigeenid, Uus-Guinea hõimud ja paljud Aafrika rahvad –, et vaimne energia väljub kehast pealae ja juuste kaudu, ning et kui juuksed on seotud, jääb energia kehasse.

Miks indiaanlased võtsid trofeedeks vaenlase skalpe? Nad uskusid, et juustes peitub endise omaniku vägi, mida saab tööle panna uue omaniku kasuks.

Ajalooliselt on pikad juuksed olnud ka jõukuse ja võimu tunnuseks, samas on kiilas pea viitanud väe ja ühiskondliku staatuse kaotamisele: pea aeti paljaks orjadel, vangidel, nekrutitel ning seda peeti tõhusaks mooduseks mitte ainult füüsilise ja elujõu, aga ka tahtejõu ehk isiksuse alla surumisel.

Eestlaste pärimusi juuste kohta kogus oma lõputöö tarbeks Eesti Kunstiakadeemia kunsti- ja kultuuriantropoloogia magistrant Kätlin Leokin. Tema töö näitab, et peale iluvahendi –  tüdrukutel pidid olema pikad ning ilusad ja säravad juuksed, sest need aitasid peigmehi ligi meelitada – olid juuksed ka sotsiaalse staatuse sümbol. Vallalistel tüdrukutel olid pikad juuksed ja patsid, pulmatseremoonia juurde käis tanutamine ja juuksed peideti ära, abielunaine lahtiste juustega ringi käia ei tohtinud.

Juukseid lõigates ei tohtinud oma kiharaid kunagi endast maha jätta, eriti teise inimese kätte, sest iial ei võinud ju teada, mis inimesega tegu on ja kas ta juukseid selle omaniku vastu ära ei kasuta ja talle kurje sõnu peale ei loe.  Samuti ei tohtinud juukseid ka tuule kätte visata, kuna siis võisid need jällegi mõne kurja inimese kätte sattuda.

Juuste arhailine maagia muutus aga 1920.-1930. aastatel ilumaagiaks: nüüd on juuksed naise ehe ning rituaalid ja salateadmised on muutunud keemiliseks koostiseks iluravipurgikestes.

Samas arvab Kätlin Leokin, et juustega seotud maagia pole tänapäeval siiski täielikult kadunud, vaid pesitseb meis alateadlikult edasi. „Miks muidu naised näiteks lahku minnes juuksurisse kiharaid maha lõikama kiirustavad? Eks ikka selleks, et vanast pääseda ja puhtalt lehelt alustada,“ arvab ta.

Nii ei pesevat ka tänapäeva tudengid enne eksamit pead, et mitte tarkust välja pesta!

Kasutatud materjalid:

http://www.sott.net/articles

http://haridus.opleht.ee

ohtuleht.ee