Külm ilm ja kuum vesi kuivatavad nahka

Need, kes ootasid pikisilmi päikest ja suvesoojust ning pidid tänavustes jahedates ja vihmastes suveilmades pettuma, võivad end lohutada sellega, et vähemalt nahk püsib selliste niiskete ilmadega terve ja värske.

Probleemiga, et päike kipuks nahka liigselt kuivatama või muutuks nahk liiga kuivaks konditsioneeriga siseruumides, võivad tänavu silmitsi olla vist vaid need, kes otsivad suvesoojust näiteks Vahemere äärest.Et aga nahaprobleemide tippaeg, sügistalvine periood, pole enam mägede taga, tasuks mõned selle aja ohud meelde tuletada. Kindlasti annab üht-teist oma naha tervise heaks ära teha juba praegu!Kui välisõhk muutub külmaks ja kuivaks ning puhuma hakkab külm tuul, lisab sellele oma osa veel ka keskküttega või õhksoojuspumbaga köetavate siseruumide kuiv õhk ning meie nahk hakkab endast kareduse, kiskuva tunde ja sügelemisega märku andma. Selle põhjus on lihtne: kuivas õhus kaotab nahk niiskust ja seda kaitsev rasukiht väheneb.

Nahaarstid jagavad selle ennetamiseks mitmeid häid soovitusi:

*kanda niisutavat kreemi nahale juba hommikul;
*kasutada magamistoas õhuniisutajat, kõige lihtsam variant on asetada veekauss radiaatori lähedusse;
*kanda välja minnes mütsi, salli ja kindaid, aga ka sooje pikki põlvikuid, sest muidu pääseb püksisäärtest sisse pugev külm õhk säärtel nahka kuivatama;
*niisutada nahka seestpoolt, tarbides päevas piisavalt vedelikku, eelistatavalt vett.

Niisutava kreemiga (ka näo pesemisega) peab pakaselistel hommikutel olema aga ettevaatlik:
lõpuni kuivamata niiskus võib külmuda, nii tekib näol imeõhuke jääkoorik ja see võib põhjustada nahakahjustusi.

Selle ennetamiseks on nahaarstidel taas mitmeid soovitusi:

* duši alla või vanni ei tohiks jääda kauemaks kui kümme minutit;

* vesi peaks olema pigem leige kui kuum;

* igaveseks tuleks unustada karedad harjad ja svammid, sest nendega nahka hõõrudes hõõrume maha ka selle loomuliku rasukihi, mis hoiab nahka niiske ja tervena;

* pole mingit vajadust end iga kord pealaest jalatallani dušigeeliga vahuseks ajada, piisab ka lihtsalt soojast veest. Lõhnastatud dušigeele ja seepe (samuti alkoholisisaldusega näovett) tuleks üldse vältida. Näo, käte ja jalgade, kaenlaaluste ja intiimpiirkonna pesemiseks võiks kasutada tundlikule nahale mõeldud mahedatoimelisi pesuvahendeid;

* pärast pesemist pole mõistlik end käterätiga kõvasti kuivaks hõõruda, nahale on kasulikum, kui see õrnalt kuivaks patsutada;
* pärast vanni või dušši võiks nahka kohe niisutava kreemiga kreemitada, see ei lase niiskusel nahast aurustuda. Selsamal põhjusel – et niiskus ei saaks jahedas toas nahalt aurustuda ja seda veelgi kuivemaks jätta – on parim aeg vannis või duši all käia vahetult enne voodissepugemist.
Kasutatud materjalid:
http://www.webmd.com
http://health.howstuffworks.com
www.thedailybeast.com