Peanahaprobleemi korral ei tasu ise endale diagnoosi panna

 

Kui pea sügeleb ja seda kratsides lendleb valgeid ebemeid, ei tasu kiirustada mitte poodi või apteeki kõõmavastast šampooni ostma, vaid tuleks külastada hoopis trihholoogi, sest peale kõõma võib peas ebamugavustunnet tekitada hoopis miski muu.

Millised on tavalisemad peanahaprobleemid, annab ülevaate Trihholoogiakeskuse vanemtrihholoog Liina Kiisa.

Suur osa viimasel ajal Trihholoogiakeskusesse pöördunud inimestest tuleb abi otsima kõõma vastu, lähemal uurimisel on aga selgunud, et osal neist vaevab peanahka kõõma asemel hoopis kuivus, seborroiline dermatiit, psoriaas või väikestel lastel ka peaseen. Vahel võib tegemist olla ka kontaktdermatiidi ehk nahapõletikuga, mille on põhjustnud mõni nahale sattunud ärritav aine või allergeen.

Ka liiga kuiv peanahk kipub sügelema ja kestendama, liiga kuivaks võivad selle muuta näiteks kanged hooldusvahendid, liiga sage pea pesemine ja föönitamine, pakaseline või vastupidi, kuum õhk.

Seborroilise dermatiidi ehk nahapõletiku korral tekivad peanahale roosakad ketendavad ja sügelevad laigud, sageli on probleemi põhjuseks nahal elava pärmseene (malassezia furfur) liiga kiire paljunemine. Haigus kipub ägenema talvel, kui naharakkude kiiret paljunemist pidurdavat UV-kiirgust on vähe, halvasti mõjuvad ka üldine stress, mõni viiruslik või bakteriaalne nakkus.

Peanaha psoriaasi puhul on katt hallikamat värvi ja paksem, haigus kipub olema krooniline.

Sageli on kaebuste põhjustajaks tõepoolest kõõm ehk liigse hulga surnud naharakkude irdumine, aga sel juhul aitab trihholoog jälile jõuda põhjusele, miks kõõm on tekkinud.

Kõõm

Kõõma võivad põhjustada näiteks stress või valed hooldusvahendid. Kuigi kõõma tekkes on süüdistatud nii liiga kuiva kui liiga rasust nahka, pea liiga tihedat või liiga harva pesemist ja vale toitumist, peavad nahaarstid nii seborroilise nahapõletiku kui ka kõõma kõige sagedasemaks põhjuseks normaalse naha mikrofloora hulka kuuluva pärmseene malassezia furfur jõudsat paljunemist.

Selle paljunemist võivad omakorda soodustada suurenenud rasueritus, hormonaalsed kõikumised, stress, liiga harv juuste pesemine, aastaaegade muutused, haigestumine, aga ka pärilikkus.

Kõõma on võimalik edukalt kontrolli all hoida. Esmalt tuleb leida sobiv šampoon, sest nende mõju on küllaltki individuaalne. Kui mõni kõõmavastane šampoon annab väga hea tulemuse, siis edaspidi tasuks tavalisele šampoonile üle minnes kord nädalas probleemi ennetamiseks siiski kõõmavastast šampooni edasi kasutada.

Veel on soovitatav lasta juustel pärast pesu korralikult ära kuivada, mitte neid kohe kinni panna, vältida umbseid peakatteid, vähendada juuksevahtude, -vahade, -geelide kasutamist (muudavad nahka rasusemaks), juuste föönitamist (kuivatab nahka), võimalusel päevitada (pidurdab naharakkude paljunemist) ning  tervislikult toituda: kasvatada puu- ja juurvilja ning täisteratoodete osa ja vähendada pärmi sisaldavate küpsetiste ja jookide tarbimist.

Juuste väljalangemine

Sage mure, millega veel trihholoogide poole pöördutakse, on juuste väljalangemine. See probleem  toob inimesi vastuvõtule enim kevadeti ja sügiseti, eriti suur oli probleem pärast 2010. aasta väga kuuma suve.

Kui tegemist pole geneetilise eelsoodumusega, pakub trihholoog murele lahendust: abiks saab nii protseduuridest kui ravivahenditest.

Näiteks pöördus Trihholoogiaksekusesse keskealine mees, kel olid kaheksa kuud pärast ränka üleelamist ja sellest tingitud stressi kuklal juuksed laiguti välja langenud. Kuue kuu jooksul käis mees raviprotseduuridel ja väiksem laik kadus juba siis. Aasta pärast keskusesse pöördumist oli täielikult kadunud ka suurem kiilas laik. Ta helistas ja teatas rõõmsalt, et kui ei teaks, ei saaks peale vaadates mitte kuidagi aru, et mõni aeg tagasi polnud tema kuklal laiguti mitte ainsatki juuksekarva.

Samuti leiavad trihholoogid sobivad ravivahendid ja -protseduurid ka seborroilise nahapõletiku, peanaha psoriaasi ja muude peanahaprobleemide korral.

zp8497586rq