Juuksevärvid

Juuksevärvide valik salongides ja poodides on väga lai. Tootemärgistus ei pruugi anda aga selget ülevaadet, mida konkreetne värv sisaldab ja kui palju see võib juukseid kahjustada.  Uurime juuksevärve natuke lähemalt.

Toonija

Ajutist värvitooni saab juustele anda toonijaga. See on vees lahustuv värv, tavaliselt aerosooli või vahuna, kantakse pestud juustele pärast palsami väljaloputamist. Kuivades kinnitub see juuste pinnale. Toonijat saab šampooniga kergesti maha pesta. Ettevaatust – käterätile või padjapüürile võib see plekke jätta!

Väga suurt efekti mahapestavad värvid ei anna: brünetist blondiks nendega kindlasti ei saa, värv peaks olema juuste loomulikule toonile sarnane. Toonija pigem elavdab loomulikku värvitooni või annab kerge tumedama või punakama varjundi. Mahapestavad värvid on ohutud, need ei tekita allergiat. Üks hoiatus kehtib nende kohta küll: vihma kätte toonitud juustega jääda ei maksa!

Kergvärv

Kergvärv kantakse äsja pestud juustesse, et see saaks paremini juuste pinnakihti tungida. Värv muudab juuksed säravamaks ja annab neile soojema tooni. Halle juukseid see ei kata. Kergvärv püsib umbes 6–8 nädalat, iga pesukorraga muutub see pisut tuhmimaks. Värvained kergvärvis enamasti kahjulikud ei ole, ärritust või ülitundlikkust tekitavad need haruharva. Kui endal ise juukseid värvida, siis on mäkerdamist omajagu ja käte kaitsmiseks peab kindlasti kandma kilekindaid. Värskelt värvitud juuste kuivatamiseks ilusat uut valget rätikut võtta ei tasu: värvi pole kangast sugugi kerge maha pesta.

Taimed

Katsetatud on ka kõiksugu taimedega värvimist. On väidetud, et kummel annab juustele kaunima tooni, aga katse hoida tuhkblondel juustel kummelitõmmist ei andnud mitte mingit tulemust, isegi pärast mitut tundi. Lahjendatud sidrunimahl võib heledatele juustele anda kergelt punaka tooni. Kange sidrunimahl muudab oma happesuse tõttu juuksed rabedaks ja koos päikesevalgusega ka heledamaks. Viimane oli populaarne juuste pleegitusmeetod renessansiaegses Itaalias. Kõigist proovitud taimedest andis märkimisväärse tulemuse vaid üks – henna. Aga  vastupidiselt levinud arvamusele ei pruugi henna olla juustele sugugi hea. Pikaajalisel kasutamisel muudab see juuksed kuivaks ja kergesti murduvaks. Loodusravis tuntakse hennat kui taime, mil on kudesid kokku tõmbav toime. Selle juustest väljasaamine on pikk protsess, appi tulevad parkaineid lahustavad õlid. Hennaga värvitud juustesse keemilisi lokke teha ei tasu: lokivedeliku imendumise aeg on pikem, seda peab peas hoidma kauem ja juustele tehakse nii suurt kahju. Hennaga värvimine on suhteliselt ohutu, kui teha seda kuni viis korda aastas. Tihemini pole soovitatav. Eri maade henna annab eri toone. India henna on sügavpunane, Hispaania oma erepunane ja Lõuna-Ameerika henna tumelilla. Kui lisada sidrunimahla, muutub toon punasemaks. Punasust vähendavad kohv, pähklikoored ja teelehed. Lõplik tulemus sõltub juuste loomulikust toonist: tumedatele juustele annab henna pisut soojema tooni, blondidele aga inetu oranži värvi.

 Püsivärv

Kemikaalid püsivärvides imbuvad juuksekarva keskmisesse, kiudkihti ehk korteksisse, seepärast peab püsivärvi kasutamisse suhtuma ettevaatlikkusega. Püsivärvid sisaldavad parafenüleen-diamiini, mille aktiveerib vesinikülihapend. Värv segatakse vesinikuga kokku vahetult enne värvimist. Kui soovitakse loomulikust värvitoonist heledamat tooni, lisatakse rohkem või kangemat vesinikülihapendit. Püsivärv katab hallid juuksed täielikult, toonivalik on väga lai. See kantakse kuivadele, eelistatult pesemata juustele, ja lastakse ettenähtud aja mõjuda. Püsivärvi välja pesta pole võimalik. Püsivärv jätab juuksed kuivemaks ja poorsemaks. Juuksejuuri tuleb regulaarselt värvida ja et kahjulik mõju oleks väiksem, tuleks ideaalis vältida juba värvitud juusteosa ülevärvimist. Päike muudab püsivärvi tooni tuhmimaks. Et vältida allergilist reaktsiooni, tuleb enne värvimist kindlasti teha katse: segada kokku väheke värvi ja vesinikülihapendit ning kanda segu nahale, näiteks kõrva taha, ja 30 minuti pärast maha pesta. Kui 48 tunni pärast piirkond sügeleb, punetab või kipitab, ei tohi värvi kasutada! Kui reaktsiooni pole, võib juukseid värvima hakata.

 Blondeerimine

Blondeerimisvahend segatakse vesinikülihapendiga, see segu peaks juustest nende loomuliku värvi välja pleegitama. Et loomuliku tumeda juuksetooni annavad punane ja kollane, võib tumedate juuste blondeerimise tulemuseks olla kollakas või porgandivärvi toon. Kui blondeerida juuksed täiesti valgeks, kahjustub nende struktuur ja juuksed murduvad kergesti. Mida suurem toonimuutus, seda rohkem juuksekiud kahjustub. Pärast blondeerimist peaks 48 tundi hoiduma päikesest, basseini- ja mereveest. Blondeeritud juukseid tuleb kindlasti hooldada sügavniisutavate palsamite ja seerumitega.

 Juuste triibutamine või salgutamine

Triibutades või salgutades värvitakse või blondeeritakse üksikud juuksesalgud. Teist tooni salgud näo ümber annavad näole pehmust, paar-kolm eri värvitooni salkudes lisavad soengule põnevust ja liikuvust. Ka halle juukseid saab salgutades edukalt varjata. Kuna nii ei värvita juukseid täielikult, on ka nende kahjustamine minimaalne, juuksed ei kuiva nii palju ning värv jätab loomuliku ja pehme mulje.

 Trihholoogi soovitused

Et värvitoon ei tuhmuks kiiresti:

* Ära pese juukseid vähemalt kaks päeva pärast värvimist! Iga pesukorraga muutub toon lahjemaks;

* Kasuta värvitud juustele mõeldud šampoone ja palsameid: need sisaldvad värvi siduvaid aineid;

* Basseinivees sisalduv kloor ladestub juuste pinnakihile ja muudab värvitud juuksed tuhmiks, seepärast tee enne basseini minekut juuksed puhta veega märjaks ja loputa need ka pärast ujumist hoolikalt puhta veega üle;’

* Päikese käes kanna peakatet: UV-kiirgus pleegitab juuksevärvi.

* Kasuta suvel lisaks mahapestavale palsamile ka UV-kaitsega palsamit, mida saab juustele pihustada. Siis ei pleegi värv nii kiiresti ega hakka juuksed suve lõpus nii kergelt murduma.

Kasutatud materjal:

london-centre-trichology